Vanavara
Tukaspuu, tukaspuu...
Tukaspuu, tukaspuu,
paljas puu ja haljas puu.
Tütarlaps ilusa näoga
puilt kokku korjab oliive.
Tornide kavaler tuul
tema ümber muudkui tiirleb.
Läks neli ratsameest mööda
ja teda ratsudelt piidles,
kõigil suured mustad mantlid,
kõik rohesinises riides.
``Tule Córdobasse, tüdruk!''
Ei kuula tema neid viise.
Kolm härjavõitlejat läks,
vööl mõõgad hõbedast iidsest,
kõik sirged-sihvakad poisid,
kõik punakollases riides.
``Tule Córdobasse, tüdruk!''
Ei kuula tema neid viise.
Kui saabus hämune õhtu
ja lillatas silmapiire,
siis veel üks noormees läks mööda,
kuu roose ja mà .....
Ratsaniku laul
Córdoba.
Kauge ja kurb.
Must hobune, kõrge täiskuu,
oliivid sadulatorbas.
Kuigi kõik teed mina tunnen,
ei tule iialgi Córdoba.
Must hobune, verev täiskuu,
tuul üle väljade korba.
Seal surm mulle otsa vaatab,
kus torne turritab Córdoba.
Oi teed, oi nobedat hobust,
oi aimust, mis rinda torgand!
Ma tunnen, et surm mind ootab
veel enne, kui tuleb Córdoba.
Córdoba.
Kauge ja kurb.
Tants
Sevilla tänavaid mööda
Carmen veel tantsida jaksab.
Peas temal säravad silmad,
kui lehvitab halli lakka.
Tüdrukud, vakka!
Pange kinni aknad!
Peas tema jalgade tantsu
üks kollane madu jatkab
ja möödunud aja meeste
tantsimiskutsele vastab.
Tüdrukud, vakka!
Pange kinni aknad!
On tänavad maha jäetud,
kuid muistseid okkaid ei lakka
veel Andaluusia hinged
oma silmaveega kastmast.
Tüdrukud, vakka!
Pange kinni aknad!
Unenägu
Külmal purskkaeval puhkab mu süda hiljukesi.
(Unustusämblik, mähi
kõik võrkudega läbi.)
Seal oma laule laulab talle purskkaevu vesi.
(Unustusämblik, mähi
kõik võrkudega läbi.)
Oma armastust pihib mu süda hiljukesi.
(Vaikuseämblik, kanna
ta üle salakangas.)
Ja tumedana kuulab teda purskkaevu vesi.
(Vaikuseämblik, kanna
ta üle salakangas.)
Külma veega mu süda end piisutas ja pesi.
(Paar valgeid, kaugeid käsi,
peatage vete vägi!)
Rõõmulauluga üles teda lennutas vesi.
(Paar valgeid, kaugeid käsi,
peatage vete vägi!)
Mai 1919
M. Varik
Tsirgusilma algkooli juhataja
Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi
ja seepärast õpetasin lastele
aastal 1915,
et tsaar on jumalast
ja sakslased on meie surmavaenlased.
Aastal 1930
õpetasin lastele,
et iseseisvus on suur saavutus
ja enamlased on ta surmavaenlased.
Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist,
õ?etasin lastele 1945,
et fashism on inimkonna surmavaenlane.
Mind peeti heaks õpetajaks.
Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks,
öeldi juubeli puhul,
nagu oleksin juba karjapoisina
olnud tulihingeline kommunist
ja puhunud lepakoorest pasunal
"Marseljeesi".
Vabandage, kuid see o .....