Zero
Järgi
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
Poolpimesi
poolpimesi armusin
sest ma ei uskunud, et sõpradest
võivad saada kaaslased kogu eluks, kogu eksistentsiks
ei ole midagi, et kuni surm meid lahutab
ajatus - limiteerimata aeg - piiritus
see kõike ühte seob
alati südames, alati põues
nii ma kõndisin,
oma mõtteid jagasin, nii päeval kui ööl
tööst ja eraelust ja muudest seikadest
nagu sinagi
ja nüüd me seisame üks ühel pool
teine teisel pool joont
üks finišis - teine stardis
ja ootame avapauku
või lõpuakordi
viimast viiulimängijat
aga mina, tahan ju alati olla esimene,
isegi kui vahel ei teadvusta seda
Ära arva, et surm midagi lõpetamas on
surm ei lõpeta midagi
kas arvasid, et lõpetab -
mida ta siis lõpetab?
kogemusest õpituna - mitte midagi ta ei lõpeta
kui oled teavel oma kohalolekust
jah, saad nutta ja kriipida uksi, et füüsilisi koosoldud hetki ei ole
aga unenägudes on nad kõik olemas
hoiavad Sul käest ja pakuvad süüagi
enne kui külakiigule kiikuma lähed
Seega -
ära arva, et Surm midagi lõpetamas on -
see on millegi uue algus, lubamise algus -
luba endal olla valu, luba endal olla kurbus,
luba endal olla see kuristik ja kuku sinna kõige täiega sisse -
ja siis sa näed neid enda osi, mida .....
"Bossy Foxy Woman"
nad ütlevad, et neil on kopp ees
minu nõudmistest ja reeglitest
ometi, nad jälitavad mind
kutsuvad kohtumistele
tahavad minult midagi saada
ja siis ma mõtlen, et mida?
kas alateadvused on nii ühendatud,
et isegi kui ma teadlikult ei taju,
tajuvad nemad, mida ma vajan?
mu vaimne õpetaja ütles mulle kümmekond aastat tagasi
"oled üks kõva pähkel", see tähendab,
et mul on vaja Pähklipurejat
see, kes viitsib süvitsi tegeleda
iseenda avastamislooga
igaüks ei olegi nii julge ja pealehakkaja,
et endasse süveneda naise nõudmis(t)e pärast
ja milleks?
ometi oska .....
Mu kallile tütrekesele
Mu kallis tütar
tumedapäine nagu Sa olid
armastan Sind igavikuliselt kaua
olid koos minuga paar kuud
Ma ei olnud valmis
Ma ei tundnud ennast valmis olevat
ja nüüd olen ma liiga vana
et üritada
nii ma tunnen, kallis tütar
mu kevadine õis
oleksid tänavu saanud seitsme aastaseks
ja koolitee oleks olnud ees
ma lubasin endale või tundsin alateadlikku süüd
et panustan selle aja teiste lastega tegelemisse
Sinuga tegelesid paljud, kes aitasid Sind tagasi kanalisse
Uuele teekonnale
Uuele elule
Palun anna andeks
oma ema vead ja isekus
oskamatus hakkama saada üksinduses .....
Kas ka invaliid?
invaliidistunud persoon
kodune soojus koos õunasaiadega
kartsin, et kaotan kõik
ja jään igavesti selliseks
see oli mu suurim hirm,
et ma jään invaliidiks
nüüd tekib silmi pisar
kui mõtlen nendele, kes elavadki nii
lihtsalt mõned kehaosad ei liigu
ega allu tahtele
isegi kui pingutad
teraapia
teraapiline on see kogu külmus
läbi Juhansonide laulu
tunnen ennast kui teedel olija
võib-olla see, kes kord karges hanges külmub
kirjanikud kirjutavad ikka endale "lõpu" ette ära
soovunelm
surra oma voodis puhtas flanellist öösärgis
rahuliku muigega
tagasi vaatamata
.....
Võlts reaalsus
see oli kõigest mask
või mäng
mask, mis kukkus ära
või mäng, mis sai läbi
sellel ei olnud pistmist midagi reaalsusega
vabadus ja vajadus
ärevus kaob, kui saad olla sina ise
see, kellega me seotud oleme ja see, kuidas me ennast väljendame
justkui peaks sinna ruubikukuubiku sisse ära mahtuma
aga kui astume välja sellest, kes me siis oleme
kui alles siis tunneme ennast vabana,
siis ei ole igapäevaelus me need, kuhu oma energiat kulutame
oleme maski all
oleme ühiskonna surve all
oleme normide ja normeeringute all
ja see on väsitav
see on rusuv
see ei ole puhas sina .....
"Trauma bonding"
trauma bonding
ma enam ei taha,
kas agressiivsest isast ja vägivaldsest mehest polnud piisav?
kas kaotatud lapsest ja jätkuvast depressioonist polnud piisav?
miks me justkui tõmbame oma ellu inimesi,
kes panevad meid meie väärtustes kahtlema
meie väärtuslikkuses kahtlema
ma olen väärt paremat, parimat ega
madaldu
saadan kullase tee nii enda ette kui ka neile, kes on mulle haiget teinud
viha põhjustanud, minu raevuga kokku puutunud
ma pean oma sisemise lapse eest hoolitsema ja valvel olema
miks ma peaksin laskma inimesel lihtsalt endale haiget teha ja üle minu piiride a .....
Paljajalu asfaltil
jooksen paljajalu tuleviku poole
sa teed seda jälle
aga seekord olen targem
ühest valest sõnast või löögist piisab
et otsida endale uus elu ja uus võimalus
milleks retsida enda vaimset tervist
sellepärast, et kellelgil on katkised luukered kapis
milleks
milleks ennast raisata
Vana, ent uus
kõik oleks justkui sama
aga seesmiselt on kellaseier edasi liikunud
ja ma tunnen, et ma pean minema ära
kuskile sinna, kuhu olen ammu igatsenud
ja ma olen aastate jooksul vahel kannatamatult kaua
kannatanud kannatlikkust
olles oma rütmis, oma süsteemis, oma haigevoodis
nagu paratamatult
mitte nähes seda eluvalgust, mille jaoks ma tegelikult tulin siia
mattes ennast maha justkui
aga isegi nüüd teades,
et võib minna aastaid
aga olen valmis ootama
kuni jõuab see võluri kepp minuni
ja olen loonud selle mida unistan
Keskiga
15 aastat
on möödunud
kui tunnen, et iga jaanuari lõpp
algab minu jaoks justkui uus tärkav kevad
sest siis sain selgeks et ikkagi punastaval palgeil
pean küsima Sinult abi
Ära pauguta uksi kui möödud mu koridorist
raamatud vedelemas üle elutoa
kunstimuuseumis pilke vahetades
autoportree hinge koju jõudmisest
Max Richteri "Kevade" saatel
Vaata mind sellisena nagu ma olen
kui oma tihkeid juukseid palmikust lahti sean
heidan riieteta voodisse
sest keha on tulikuum ja ootab uusi kogemusi
sukeldumas näilisesse lõpmatusesse
mis on inimmõistusele kirjeldamatu saged .....
