Zero
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
*** Vahel ikka viskan nalja ka.
Alati
See kõlab nagu romanss
Aga mul ei ole teist elu ilma Sinuta
kõlab võib-olla imalalt
aga aeg keerutab ja keerutab oma lõngu
ja leian ikkagi ennast samal tõdemuselt
kõik, mis ma teinud olen
tagasi ja ettevaate peeglis oled alati Sina
Kui kõik kukub kokku,
siis ma tean, kuhu joosta
enda südame juurde
ja südames ma leian Sind
end hoidmas
Sa oled mu veregrupp, Sa oled mu inimene
Isegi kui homme muutume vampiirideks
Sa oled mu kirik, kus ma saaksin igavesti olla nunn
Sa tead, ma võin oodata aastaid
ja see teeb Sulle nalja
ja muudab ühtaegu ärevaks
"Miks ta peakski .....
Inimtühjal rannal
Armastan Sind alati
ütlesid
aga me ei tea, kuidas päriselus toimine
autoliisinguid tasume ja
oma fantaasialugudes surfame
maalime teineteisele kuldse kuu seljale
inimtühjal rannal
unistustes on see kõik võimalik
ka unenägudes, kuhu eksida
kus hoida ja kus suudelda
seal unenägudes
inimtühjal rannal
on kõik võimalik
isegi see, mis tundub liisingute ja arvete kõrval tühine
üks teetass lapsepõlve meenutustega
üks teetass ühine, mis jagatud
mis on kindlalt hoitud turvalises kohas
turvatud, kaitstud
hoitud
hoian Sulle ruumi, olen alati olemas
ole mu südame teine .....
Uus aasta, uus mina
Uus aasta, uus mina
Ei uus aasta ja vana mina,
kes hakkab sorteerima enda sahtleid
ja postkaste
kustutab kirju ja filtreerib,
mida uude kümnendisse vaja kaasa võtta
Coldplay'd kuulates
viirukeid põletades
ekstaatilist tantsu tehes
kakaod rüübates
Homme võin olla ka uus inimene
Homme võid leida ka mind haiglast
kas tuleksid?
küsimused, mis jäävad alati õhku rippuma
"Anna andeks, ma ei saa,"
Mida Sa ei saa?
Oma armastusele järgneda?
Ju ei ole tunne nii tugev
või on tunne liiga hävituslik,
et paugutad uksi
ja jätad mind üksinda taas
ootama uut päikesetà .....
Nuuksumine
Ma nuuksusin kägaras
teadmata, millal tuled, kas tuled
ja kas üldse kunagi näen Sind veel
või jäädki mu lapsepõlve viirastuseks
aga ometi Sa tulid
täiesti ootamatul moel
ju ma vibreerisin õigesti
et leida Sind taas
öeldakse, et liigutatakse mägesid
kui on vaja kohale jõuda
ja me jõudsimegi
suhtlesimegi
tervenesimegi
ma olen nii tänulik selle aja eest
Sulle
Meile
Meie ühendusele
Aitäh
Saialilletee
rüüpan saialilleteed
ja vean südamest välja read
mida raske seal hoida
kas ootad mind
Von Krahli põrandal
kas ootad mind
raadiokanali salvestusel?
kas ootad?
Sa lubasid, et armastad alati
alati
kaugelt
et piisab teadmisest
kui hinged ei ole valmis
siis ühendust ei teki
kas mu hing on valmis?
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Hingega kooskõlas
Hingega kooskõlas me alati käisime
käsikäes
ma kuulasin iga ta sõna, iga ta lauset
ma tundsin, et olen ühendatud ja üdini hea
ei tahtnud kellelegi liiga
ometi mu enda mustrid lõhkusid paljusid inimesi
ja tegid neile liiga või koguni kurja
hajameelne ja endasse tõmbunud,
ma ei ole suhteinimene olen ma alati kõigile öelnud
aga mis hinna eest
suhtes olles kordi ja kordi kaotanud iseennast
lugedes kvantiteeti üle kvaliteedist
arvates et aastad loevad, et see on suhte tugevuse sümbol
kui tegelikult avastan ennast mõttelt, et loeb kvaliteet
kvaliteet, kuidas aega koos .....
Eile
eile mu süda avanes
ja sinna tuli ruumi juurde
justkui nagu kergendus
ohe
ma tajusin, et olen taas õigel teel
südame teel
ja seda vabaks laskmist oli mul vaja
et leida taas tee Koju
et leida taas tee selleni, kes või mis ma olen
ja kelle jaoks mind siia maailma loodi
Alles
alles nüüd kiht kihi haaval hakkan ma lahti harutama
mis sõprus meil oli või ei olnud
anna, anna veel
me olime alati suhteliselt kindlad, kes meile pool viis hommikul helistab
peale pidu
või kontrollimaks, kas meile ei ole jaksu veel edasi tsillida
ma ei olnud kunagi kindel, kus ma seisan
ma endiselt ei tea, kummal pool piiri ma asetsen
ja kas seda ongi vaja mul teada
minu enese kaitseks