Zero
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
*** Vahel ikka viskan nalja ka.
Pendli-Endel
Minu tüüpi mees
on voolav oma sõnakasutuses,
täpne ja korrektne oma tegudes
kui minu sisemine meespoolsus peaks võtma oma kuju
oleks ta reklaamibüroo copywriter
ideaalmaailmas
tal oleks palju naisi,
reisiks palju ega omaks kindlat turvist,
liiguks ringi ja leiaks liikumises oma rütmi
Rändaja tüüpi mees
Ju ma sisimas olen selline
Aga mu naispoolsus on õrn kui pajupuu, aga sitke
kannatab palju aga haavub kergesti, nutab kergesti
kui ma saaks need koos ühenduma,
et see tugevam boheemlaslik meespool kaitses seda pajupuu õrnust
ega muutuks lihtsalt passiivseks peal .....
Süda
Südame kägardunud haavatud südamikuks
tahaksin kirjutada enda flegmaatilised read
Mu süda on õrn ja kohmetunud
arglik nagu mu ema ja isa silmavaade, pilguheide üksteisele
Nad on põimunud, aga avatud
nad ammu enam ei vaata samas suunas,
nad on eraldunud
Mina nende alge peaks olema nende liitjaks
aga liigraske on see koorem mulle
et liigutada rändrahnu,
mis puudutab taevakarva vett
Ma olen hinganud oma isa astmaatilist õhku
kus mul jääb hing kinni,
sest ma ei saa hapnikku, et olla selles kurbuses
et matta selles kurbuses oma lähedasi,
korduvalt ja korduvalt loobuda,
.....
Võta aega palun
Ära torma
Tark ei torma,
tark jookseb ajasäästlikult
pulsikella saatel
Kui mul oleks vaid piisavalt aega
aga ma ei kahetse ühtegi sammu
isegi kui need sammud täna oleksid mu viimased
Ma olen lõppude lõpust nii palju mõelnud ja tunnetanud,
et need lõpud ei kohuta mind enam,
need lõpud võivad tulla üllatusena
nagu ka lein, mis saabub kadunud ja kantud asjadega
Ma annan endale ruumi olla vaba ja olla aus
iseenda valikute suhtes
mitte kiirustada
kohaolekus
Võta aega palun
Ise teen reeglid
Ära lammuta nüüd
igat teadvuse kihti,
mida näed enda ees avanemas
see on nagu software upload, update
pole vaja, pole vaja
liiga palju infot
kas kõike seda vaja?
Kanalina kasutada...
Abiellun ja armastan millal tahan,
sellel ei ole daatumit ega "parim enne" möödumiskuupäeva,
kuigi seda pidevalt korrutavad teised, et tüdruk kiirusta,
valikud lõppevad otsa ja soodusmüük on just täna!
Aga ma ei allu käskudele
Olen liialt isepäine
Kunstnik võib-olla
See siiski
Puhkus
Näost põlenud päikese käes
oma sisemist last otsides
tammepuu najale toetudes
uniseid hommikuid jälgides
kohvitassi keerutades
maheda tuuleiili käes
vaikselt varbaid merevette sulpsatades
Hommikud räägivad enda eest
nendes on peidus veel unesoleku ekslev sära
kus virgumine saab uue valguse
puurüpes kiigu peal kiikudes
Peidus
Kus Sa ometi peidad ennast?
Ma võin täna, homme Sinu peale mõelda,
sest mul on aega koristada Su magamistuba
enda ihalevatest mõtetest,
mis piiravat Su olemuse eksistentslikku keset
Tule nüüd,
aga Sa pole "käsin-poon-lasen tüüp"
Veel vähem laseksid ennast mingil naishakatisel kamandada,
kuhu, millal tulla ja millal lahkuda
Armastuse avarus meil tundmata jäi
Valikud
Ei otsi turvalisi valikuid,
ometi meeldib mulle viriseda suhtes olles,
et just nende puuudujääkide üle
Ju ma ei oska mugavdada ennast turvalisuse järgi
Meeldib kui on katkinenud ja purunenud,
midagi huvitavat mulle avastada ja puurida,
aga ma unustan ära, et selle ekspeditsiooni käigus
olen ise tihti see, kes küsib pisarais pilgul:
"Miks Sa mulle nii teed?"
Teadmata, et ma lihtsalt avan nende inimeste haavu armastuse ees
et sinna saaks ka armuvalgus kord paista
"Peaasi, et Sulle sobib," ütles sõbranna.
"Ära hooli sellest, et teised Su kaasla .....
Tugevuses peitub võlu
Ma olen nagu turvises
Sinu laibakett kaelas,
mida Sa nii lahkelt jagasid
Ma ei karda teiste sõnu,
et ma olen vale,
et ma olen õige,
ma naudin vigade parandusi,
aga selle alus on koostöö
Teeme koos
Oleme koos nii, et ma parandan kõik vead
ja Sa nagu vana õpetaja,
kontrollid punase pastakaga mu vigu
Et ma neid ometi enam ei teeks
Ma ei karda teiste sõnu
Ma olen tugev
Tõde päästab maailma
Ma tahaks nii öelda Sulle,
et Sa oled parim,
parim narr terves universumis
Ja me jagame ühist vara,
midagi sarnast,
mis tutvustab mulle mind ennast
ja tagasi peegeldab kahtlase virvendusena
Sa oled parim,
ma vaatasin Sind ja teadsin seda,
sest tõde ja robustsus, tuleb välja,
et mulle tulebki tõde näkku öelda,
nii kuidas on
On elusid, kus olen keerutanud oma ussisaba piisavalt pikalt,
aga tõre ja räme ausus,
torkab mind elukütkesse
Ma tean, et ma olen õigel teel