Zero
Järgi
Hingega kooskõlas
Hingega kooskõlas me alati käisime
käsikäes
ma kuulasin iga ta sõna, iga ta lauset
ma tundsin, et olen ühendatud ja üdini hea
ei tahtnud kellelegi liiga
ometi mu enda mustrid lõhkusid paljusid inimesi
ja tegid neile liiga või koguni kurja
hajameelne ja endasse tõmbunud,
ma ei ole suhteinimene olen ma alati kõigile öelnud
aga mis hinna eest
suhtes olles kordi ja kordi kaotanud iseennast
lugedes kvantiteeti üle kvaliteedist
arvates et aastad loevad, et see on suhte tugevuse sümbol
kui tegelikult avastan ennast mõttelt, et loeb kvaliteet
kvaliteet, kuidas aega koos .....
Eile
eile mu süda avanes
ja sinna tuli ruumi juurde
justkui nagu kergendus
ohe
ma tajusin, et olen taas õigel teel
südame teel
ja seda vabaks laskmist oli mul vaja
et leida taas tee Koju
et leida taas tee selleni, kes või mis ma olen
ja kelle jaoks mind siia maailma loodi
Alles
alles nüüd kiht kihi haaval hakkan ma lahti harutama
mis sõprus meil oli või ei olnud
anna, anna veel
me olime alati suhteliselt kindlad, kes meile pool viis hommikul helistab
peale pidu
või kontrollimaks, kas meile ei ole jaksu veel edasi tsillida
ma ei olnud kunagi kindel, kus ma seisan
ma endiselt ei tea, kummal pool piiri ma asetsen
ja kas seda ongi vaja mul teada
minu enese kaitseks
Detsember
tuisusel lumisel detsembrikuu päeval sa kohtasid mind
tundus et nagu teaksime igaviku
sa küsisid teiste käest kas olen aines
et vältida olukorda, kus olen rõõmus ilma tegeliku põhjuseta
aga olingi selline, olengi selline
ja sellisteks ma ka sinu mälestusse jään ja jäin
igal pildil suu kõrvuni
aga sa oled näinud ka mu tusasatsemist ja pisaraid
seda, kuidas loobin asju
seda, kuidas ma kaaslast psühhiaatriahaiglasse saadan
ainult tugevamad jäävad ellu, ütleksid
kui...
kui mul ei olnud iseedaga hea suhe,
olid esimene, kes sellest teada sai
ja palusin pääseteid vabanemiseks
sellest, mida tundsid
lendasid kiiremini kui Aladdin oma vaibal
tulles, olles, kadudes...
siiani mäletan oma ebaperfektsionistlikke kulme
sa tahtsid näidata mulle kogu oma kodukanti
mitte, et kiire oleks kuskile või et keegi meid ootaks
et oleks see üks ühele aeg,
mida teiste keskel tihti ei olnud
või oli see limiteeritud
mäletan su ema pilku kui seisin uksel
ei ühtegi sõna
tema soe vastuvõttev naeratus
võimalik, et ühe hetkega olin ma vastu võetud,
t .....
Puistan...
puistan südamest välja mõned valusad riimid,
mis mu südant lõhestavad, purustavad, murendavad
nagu lehttaigent
kuskil bussipeatuses ma tean, sa ootad mind alati
kas just mind, vaid meid kõiki
ja muheleval näol võtad meid vastu
sa olid alati mu sõber
vihastasid kui mul sinu jaoks aega ei olnud
ja nüüd ma avastan,
ma ei teinud sulle ruumi
ma olin iseendaga tegelemises nii kinni,
et ma ei jaganud oma ruumi sinuga
ja kui lõpuks olime koos, ei soovinud ma kunagi, et see
päev-õhtu-öö lõppeks
ja murdunud südamega läksin jälle oma teed
teades, et võib minna .....
Valmisolek
ole valmis kui räägid huntidega
nad haistavad kõike
alasti tunne tekkis
ära vaata mind nii
nagu Sa teaksid mu tõde
ja hakkad mind pilkama selle tõe väljastamise eest
aga oskan peita ennast nagu rebane urgu
ja sa ei tea, kui kaua need filmid kestavad
seal kesklinna kinos
"Aheldatud armastus"
Ma ei tantsi Sinuga kui Sa mulle oma südant ei anna
Ma ei suuda, ma ei suuda
Siis ma võtan võtme ära,
Ei ära võta võtit ära
Manipulatsioonid, manipulatsioonid
Olgu, tantsime, unustame
Eksleme
Miks peaks olema Sinul tahtmist kõndida minu südame keerdtreppidel?
Sest ma armastan Sind
Muud põhjuseid ei ole
Aga Sa manipuleerid minuga kangetel toonidel
Aga manipulatsioonidele vastatakse manipulatsiooniga, täheke
Sa tahad võtit, ma tahan südant,
Kõik tahavad midagi
Suletud aias (Persia tõlkes “suletud aed”)
Limiteeritud mõttemustritega maailm
Illusioorne paradii .....
Tõde
Kui otsid minult halastust,
Sa ei saa seda,
saad karmi ja otsekohest tõde
ilma ilustamata ja keerutamata
ausalt ja alasti
puudutades hingesoppides
väärastunud inimhinge
väärikust
Tulemuslikkus loob tänapäeva ühiskonna
Anna andeks, sõber hea,
kui puudutades Su hinge keeli
said Sa osaks minu
plahvatusohtlikust manifesteerimisoskusest
Ma igatsen Sind, mu sõber hea,
kus küll oled Sa, ei tea?!
Motell
Mongoolia räsitud motellides
valgus lööb värvendavaid sälke
läbi Su näo ja juuste
joostes lagunenud majade vahel
kaheldes oma olemasolus ja pärimuslikkuses
Kes Sa oled ja kuhu Sa tuled?
Kas koos pagasiga?
Kelleks Sulle on mind vaja?
Üheskoos sobrades värviliste kommide sahtlis
lagunenud poeukse akna peegeldusest
näen Su naeratust
Oleme õiges kohas
Õigel ajal
Pommi plahvatus
Haavatud näod ja valud
kavatsused, mis viivad rohkemgi kui hingemusta
mis, löristub paberile
