Zero
Järgi
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
Istu oma emotsioonidega
nägin täna tund aega vaeva,
et istuda oma emotsioonide rüpes,
et olla armastuse mulli sees
ja saada teadlikuks,
mida ma tegelikult tahan
ja miks on nii, et fantaasialoos
me mõtleme ainult esimest sammust
ja maagiliselt justkui ükssarvik
peaks pärast sammu kõik laabuba
sain aru, kui kaugel olen ma reaalsusest
mis mõte on visualiseerida
ühte sammu
kui ma võiksin ehitada kogu loo
kogu unenäolise linna
aga ma ei suutnud seda
ma olin lihtsalt selles hetkes,
kus olin Kodus ja kõik oli hea
kõik oli täiuslik ja rõõmus
ilma tülideta
ilma nääklemisteta
ilma pool .....
Mälestus
jalutasin sealt baarist koju vist kaks-kolm tundi
suures eufoorias
üksinduses
maailma keerdkäike ülistades
kuidas südamesoovidest
võib kombineeruda üks
kõik on võimalik
enam ei olnud segadust
asjad murenesid omasoodu
pilla-palla laiali
igast sõimust sai kui armas omadussõna,
mida sulle oli öelnud kallis inimene
nagu mudilane, kes vihastab
aga sa ei saa talle pahaks panna
sest omamoodi on ta oma vihas armas
sest ta üritab ehitada kaitset enda egoga
et ennast säästa
kokku tõmmata ning mitte avada
ja kõike nägevate silmadega on kummaline
inimeste teguviise .....
Mälusopis
eile tuletati mulle meelde
et sina võitsid selle karika
millest hiljem teada sain
sest ma pidin alati kirjandust "oma asjaks"
sest nii mulle peegldati
igaüks võib olla kirjutaja
aga igast ühest ei saa kirjanikku
isegi kui umbes baaris ootad honorari
oma tuleku ja minekuga
tõenäoliselt rikkusin Su elu rahu ja ilu
jälle üks tõke, jälle üks konarlikkus
mõtlesid ehk
vaba ja vahendeid valimata
ei suutnud ma hingeteele vastu astumata
elus kulgeda
tahtsin iga hinna eest olla oma südame rajal
kuni ka kord murdusin
valust sai igapäev
kas hoida ennast mustrites kinn .....
Pabin
Kirjutasin pabistades emale sõnumi
et pean ära minema
kohe lahkuma
hiljem sain aru,
et see oli ärevus, kes minu eest ja minu sees rääkis
"appi, appi" sisimas hüüdsin
selline hääletu hüüd
ilma järelkajata
kui karikas saab täis
siis ükski piisk enam ei mahu
kõik tundub sellel hetkel nii hullutavalt raske ja keeruline
pigem ära haihtuda või luhtuda
kui elegantselt lõpetada
mõtlen veel praegugi mida teha
kui kell suunab seiereid liikuma
kuhu minna, keda näha?
kui päevast saab öö ja ööst päev
ja nende vahele vaevalt mahub
paar unetundi puhkamiseks
.....
Põgeneda....
põgeneda tahaks
kuskile kõrkjate vahele
suvesoojusesse
ranna äärde
järve rüppe
tammede varju
mändide alla puhkama
seal kus hing saaks rahu
seal kus öö annaks päevale kosutust
seal kus poleks aega
ja ajatult seisaks
õhtuilu
nii ma oleks seal ja võtaks vastu
oma suurimaid unistusi
neid kuumusega võideldes
paberile kirja pannes
ennast aeg-ajalt järve vees jahutades
Magama minnes
Siis kui pehme teki enda peale sätid
et ajutisse unne suikutada end
tulevad tihti meelde nüansid,
millele tegevuses kehaga ei jõudnud pilku pöörata
ja siis vaaatad neid kui pildikesi
mälualbumist
Dumbeldore'i mõttesõelal
Iga mõtet ei jaksa kaasas kanda
Iga emotsiooni, iga mälestust
Need kerkivad ja ununevad
või siis piinad ennast nendega läbi une
neid endaga kaasas kandes
Suren iga päev
Ma arvasin, et ma suren eelmine aasta ära
aga ei surnud
tuli uus kevad, tuli suvi
ja kui päikesepõimiku puhtaks sain
pidin loobuma oma sõbrast
materiaalsel kujul
ja laskma ta hingemaailmaga tutvust tegema
olin surnud juba paar aastat enne
elu ja surma piiril
elu trotsides ja valuga võideldes
ilma piinadeta elu -
pole isegi sellega harjunud?
Milline see olla võiks?
Sestap olen teadlik, et
mu elu on nagu džungel
kogu aeg on mingi võimalik oht põõsas varitsemas
mu sõber õnnitles mind, et
oskan surra
kõigutamatus algab sellest,
kui suudad vabaks anda kõik -
v .....
Paps
papsile meeldisid alati intellektuaalsed mängud
kus ta ise iga hinna eest võitma pidi
nii sai tunda ta ennast suure ja tugeva
ja võidukana
see, kas minule see mingit lõbu pakub
ei uuritud
luges see, mida täiskasvanu ütles
lapse rida oli alluda, kuuletuda, olla ustav
kui papsil midagi ei õnnestunud oli ta tige,
kohe väga-väga tige
vaatas viskiklaasi ja tõmbas sigarette,
mis lõpuks isegi kopsukahjustuse tekitasid
talle meeldisid hea elu ja naised,
silmarõõmud, viisakas väljanägemine
etiketi järgimine
kõik üritused, kus saaks nina uppis sisse kõndida
et siis .....
Piits ja präänik
mu emal ei olnud rahakotis minust pilti
vaid tal oli minu luuletus,
mis ma väiksena kiirustades bussis talle kirjutasin
ja nii jäigi
kirjatöö oli alati olnud mu isa rida
emale sellised mõttemängud väga ei istunud
tal oli praktilisematki teha
muud moodi kasulikum olla
isale püüdsin selgeks teha, kui tulem oli:
kui hästi siis präänik ja kui halvasti siis piits
ja nii see läks
kuni agressiivsete tülideni välja,
mis olid väidetavalt tema hinnangul baseerunud ainult
lõppematul armastusel
jah, ma pidin enda ees seisma
et koduses miiniväljas üksinda hakkama saada
i .....
Kannatlikkus
ma proovin harjuda mõttega,
et vaatad mind
isegi kui mu esmane reaktsioon on "ära"
"ära vaata, ära tee, ära tule"
inimesed kardavad haiget saada
sellepärast nad ära'tavadki
hirm valu ees on nii suur
et pigem laduda müürid ette
või ehitada endale kõrge torn
ja siis fantaaseerida ja osaleda ulmejuttude konkursitel
et seda tekkinud painet enda kehas välja saada
või kirjamusta kaudu kehast välja uhuda
ma proovisin ennast peita
seni ei ole õnnestunud
seal, kus astun varju
ilmutab ennast valgus ja kui olen valge valges
hiilib ligidale vari
kes saboteerides tegevus .....
