Zero
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
*** Vahel ikka viskan nalja ka.
külm on
külmas toas ma istun
nii külmad on mu mõtted
vannis ligunemine pakub vaid ajutist lahendust
mu vereringe probleemidele
tilgutite all
võlgadest vaba
tunnistatud tervemõistuslikuks
ilma ühegi paheta
kui vaid tundlikkust ees ei oleks
eksisteerin oma külmas kuninglikus toas
kus tapeeedimustrid räägivad iga päev eri keeltes
need, mis ise oma kätega sinna kinnitasin ja panin
Usun uutesse algustesse
kvartalite vahetusse
lahtistesse autodesse
juhilubade saamisesse
armastuse taasleidmisesse
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Sulle
Järgmises elus kõik on selgem,
saame kokku,
aitäh, et lubad olla mul selles elus kellegi teisega,
Aitäh, et alati kannatasid ja olid kõrvalt vaataja,
Aitäh, et toetasid mind,
päästid mind peretülidest,
mäletasid kõike, mida ma eales olen Sulle rääkinud,
Aitäh Sulle kallis koosveedetud aja eest...
Sa kunagi ei ütlenud, et armastad mind,
aga ma tean, et Su teod rääkisid enda eest...
Inglid kaitsevad ja hoiavad Sind nüüd...
Ja mina hoian Sind koos nendega...
Ma tahan välja oma elust.
Ma tahan välja oma elust,
ma ei suuda seda kutsuda enda omaks,
selles on liiga palju piina ja valu,
et üldse nimetada seda millekski elamisväärseks.
Tahaks karjuda, appi hüüda,
võib-olla, et isegi kedagi karistada või tagasi teha,
hüüdes:
"Miks sa teed mulle nii?!"
See on mu kõige põletavam küsimus.
Kas ma siis i s e lasen?
Miks?
Ma ei jõua, ma ei oska, ma ei saa
ega vahel ka
ma ei ole see entsüklopeediaga tüdruk,
kes teab kõiki vastuseid nagu viieline esireas.
Ja siis ma karjungi, et ma tahan välja, välja, väljaaaa...
mu elu ongi nagu .....
Ole pai ja loo üks luule
Ole pai ja loo üks luule,
ole kogu aeg selles protsessis,
see oleks ju võimatu, ütled,
ei saa ju hingata ja silmitseda vaid neid riime, riime, riime
Küll tulevad ja kurdavad, et appi ei tule enam välja,
proovid küll, aga ei tule,
ja siis hakkad suitsetama, hakkad jooma, hakkad muid asju tegema,
otsid loomingut,
aga loomingulisus on su sees olemas,
su sees ja su ees...
Miks mitte vaimustuda tühjusest?
Paus on ka muusikas
ja ta laseb uule noodil uut moodi kõlada
Heituda, et puhkama peab või et väike hingetõmbehetk tuleb võtta
ei ole eriti paslik
See on kõik .....
Mälestus
Väiksena ma olin väga loov
tegin ise laule ja
jooksin koos rebastega, mitte huntidega
Orienteerumine meeldis
poiste seltskond oli põhiline
alati mõisa peale, alati võiduni välja võimalusel
Ma võtsin tabureti
see oli minu "Laulukarussell" laulsin seal oma laule
surnud vanaemale ja vanaisale,
sest lapselik vaist ütles, et nad kuulevad
laulsin ka surnuaias hauaplatsil
see oli minu jaoks loomulik
Kui sina sõidad vanaemale-vanaisale külla,
sõitsin mina kalmistule
selline oli minu kui eelkoolilapse elu
Ei tea midagi vanaema kohevatest pannkookidest
või .....
haige?
peab jääma haigeks?
et hing saaks taas terveks
et noodid mis tervendavad hinge
jõuaksid lähemale
et süda saaks hellust täis
küll füüsiline keha järgi jõuab
ja nii ma lonkan oma kontsast nikastatud jalga
bussi ja lennuki vahet
olles kodus ja võõrsil
olles sinuga ja sinuta
Ma näen Sind naeratamas oma peas...
Ma näen Sind naeratamas oma peas,
mul on hea meel, kui oled õnnelik,
kui suudad sellest hallist maailmast pressida välja kuldkollase päikese.
Päikesepoiss.
Sind hoiti, Sind hoiti väga.
Isegi nendel hetkedel kui Sind minema peletasin,
hiljem õhtuti patju märjaks nuttes.
Ma püüan olla tunnetest amputeeritud,
aga aeg-ajalt saab ka minust võitu
voolav elujõgi,
mis soovitab mul nautida,
võtta vastu kõik, mis pakutakse,
ja mitte mossitada oma murelikke mõtteid mõeldes.
Ma näen Sind naeratamas oma peas.
Ettekujutus on hea fantaasia vili.
Sest isegi kui see PÄ .....
Kas...
Kas vaba ja puhas eneseväljendus
On teise ruumi rikkumine
Mingil hetkel saavad õpilastest hoopis õpetajad
Ja nüüd jääb inimese enda otsustada
Kas ta tahab olla õppija rollis või
Tammuda ego rütmis
Ja tõendada ja tõestada ennast õpetajana
Paljud pagevad varju selle eest
Kui keegi tuleb
Veelgi geniaalsema ideega
Ja neil tekib tunne, et
Nemad on tühised
On mitte keegid
Keegi ei teadnud, et seda tunnet me otsimegi
Olla Mitte Keegi
Sest siis hakkad alles mõistma
Et jääd alati õpipoisi rolli
Isegi kui arvad, et oled väga tark
Aga pead olema painduv
Muidu ei .....