Zero
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
*** Vahel ikka viskan nalja ka.
Puistan...
puistan südamest välja mõned valusad riimid,
mis mu südant lõhestavad, purustavad, murendavad
nagu lehttaigent
kuskil bussipeatuses ma tean, sa ootad mind alati
kas just mind, vaid meid kõiki
ja muheleval näol võtad meid vastu
sa olid alati mu sõber
vihastasid kui mul sinu jaoks aega ei olnud
ja nüüd ma avastan,
ma ei teinud sulle ruumi
ma olin iseendaga tegelemises nii kinni,
et ma ei jaganud oma ruumi sinuga
ja kui lõpuks olime koos, ei soovinud ma kunagi, et see
päev-õhtu-öö lõppeks
ja murdunud südamega läksin jälle oma teed
teades, et võib minna .....
Ohvrimeelsus
ära lange ohvrimeelseks
sest siis annad võimu kellelegi
väljaspool sind
õigus on nendel, kes ütlevad
et lapsepõlvest saab miraaž
ja täiskasvanueas on juba tabu
tuua näiteks oma vanaemade-isade valu
nemad tegid nii nagu nemad oskasid
aga kohati meil puudub inimlikkus
sest hea on kedagi süüdistada
endale antud "vigades"
kui keegi pärandab sulle võlad
saad notari juures need saata
järgmisele ringile
loobuda pärandusest
loobuda tühjusest kuuetaskutes
võit on alati iseenda sees
ja iseenda üle
teised sinus seda lõvi ei käivita
kui sa ei ole ise valmis
oma .....
"Purple hearts'i" vaadates
peale sunnitud abielu
Kavala Antsu kasud sees mõlemal poolel
kartmata tagajärgi
kui meeleheide viib teerajani
otsuseni, mida langetada vaja,
vastu võtta
Teeskle armastust senikaua
kuni Sa hakkad seda tundma
minu puhul ei kehtiks see kunagi
aga iial ütle iial
sõduritest vanglaaametnikeni
nii tuttavlik teekond
iga pühak on olnud kord patune
liikumatud, tinarasked jalad
meenutavad aegu merineitsina
pisikestes kildudes tunned tõelist sädelust
iseenda südames,
mis ärgitab ja kergitab endas üles tunded,
mida kunagi oled tundnud
mis nüüd kuskil tolmunud klaverikl .....
Mõtteid....2
ma istusin näitleja kooli katsetel
ja lugesin Karl Ristikivi
seda ma mäletan
ja valisin teksti selle järgi,
mis hinge läks, mis korda läks
meie omadest ei käinud seal palju(d)
paari vilksamisi nägin
tundus, et ehk see motivatsioon,
mis minus oli,
ei ole veel küps
soovitati järgmine aasta uuesti proovida
aga järgmine aasta olid juba uued tuuled
teater jäi südamesse
aga tuli tants,
tuli kaasaegne tants ja rahvatants
ja kuskile sinna vahele põimus ikka ja jälle
oma mõtete keerutamine pastapliiatsist
kuni sain õpetaja
kes soovitas kogu sellest üleliigsest mull .....
Keskiga
15 aastat
on möödunud
kui tunnen, et iga jaanuari lõpp
algab minu jaoks justkui uus tärkav kevad
sest siis sain selgeks et ikkagi punastaval palgeil
pean küsima Sinult abi
Ära pauguta uksi kui möödud mu koridorist
raamatud vedelemas üle elutoa
kunstimuuseumis pilke vahetades
autoportree hinge koju jõudmisest
Max Richteri "Kevade" saatel
Vaata mind sellisena nagu ma olen
kui oma tihkeid juukseid palmikust lahti sean
heidan riieteta voodisse
sest keha on tulikuum ja ootab uusi kogemusi
sukeldumas näilisesse lõpmatusesse
mis on inimmõistusele kirjeldamatu saged .....
Tõde päästab maailma
Ma tahaks nii öelda Sulle,
et Sa oled parim,
parim narr terves universumis
Ja me jagame ühist vara,
midagi sarnast,
mis tutvustab mulle mind ennast
ja tagasi peegeldab kahtlase virvendusena
Sa oled parim,
ma vaatasin Sind ja teadsin seda,
sest tõde ja robustsus, tuleb välja,
et mulle tulebki tõde näkku öelda,
nii kuidas on
On elusid, kus olen keerutanud oma ussisaba piisavalt pikalt,
aga tõre ja räme ausus,
torkab mind elukütkesse
Ma tean, et ma olen õigel teel
Istu oma emotsioonidega
nägin täna tund aega vaeva,
et istuda oma emotsioonide rüpes,
et olla armastuse mulli sees
ja saada teadlikuks,
mida ma tegelikult tahan
ja miks on nii, et fantaasialoos
me mõtleme ainult esimest sammust
ja maagiliselt justkui ükssarvik
peaks pärast sammu kõik laabuba
sain aru, kui kaugel olen ma reaalsusest
mis mõte on visualiseerida
ühte sammu
kui ma võiksin ehitada kogu loo
kogu unenäolise linna
aga ma ei suutnud seda
ma olin lihtsalt selles hetkes,
kus olin Kodus ja kõik oli hea
kõik oli täiuslik ja rõõmus
ilma tülideta
ilma nääklemisteta
ilma pool .....
Valus
Süda avanes ja pisarad voolasid põskedelt
Sa oled nii armas, õrn ja hea,
ma ei suudaks iialgi oma vigadega Sulle haiget teha
Anna andeks, kui minu paturegister Sinu ees on täis
ma tunnen Su valu,
tunnen Su valu enda valuga segatuna,
et see lõhestab mu füüsilise südame,
nagu nuga, mis oleks seal juba aastaid keerelenud
Naerata mulle
Naerata mulle ometi
Ära jäta mind