Zero
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
*** Vahel ikka viskan nalja ka.
Kas ka invaliid?
invaliidistunud persoon
kodune soojus koos õunasaiadega
kartsin, et kaotan kõik
ja jään igavesti selliseks
see oli mu suurim hirm,
et ma jään invaliidiks
nüüd tekib silmi pisar
kui mõtlen nendele, kes elavadki nii
lihtsalt mõned kehaosad ei liigu
ega allu tahtele
isegi kui pingutad
teraapia
teraapiline on see kogu külmus
läbi Juhansonide laulu
tunnen ennast kui teedel olija
võib-olla see, kes kord karges hanges külmub
kirjanikud kirjutavad ikka endale "lõpu" ette ära
soovunelm
surra oma voodis puhtas flanellist öösärgis
rahuliku muigega
tagasi vaatamata
.....
Armastus
üksteise võidu me jookseme
läbi heinamaa
üle põldude
paljajalu
- milleks neid kingi vaja oligi?
rõkkav rõõm
mis tatsab aeglast südant
mis käib meloodias
kahe hinge sädemega
just seda vabadust me tahtsimegi
kesköist rabavee kosutust
päikeseloojangut
pungil korvid maasikaid
ja muid marju
ja vanaisa vaatamas meid
pärast sauna uhkel pilgul
"küll teist kord asja saab"
Absurd
ära unusta
kes ma olen
ja kust ma tulen
ma ei tulnud kapsalehe alt
imelisel maikuu hommikul
mind ei toonud toonekurg
ega peitnud oma urus
Rebase-Rein
ma olen täiesti realistlik
inimkehastus
aga ometi
inimestele meeldib mängida
neid mõistumänge
iseendaga
ennast vigastades
endale haiget tehes
ennast vihates
milleks?
kuigi kapsalehe all on mõnus
koos röövikutega siblida
ei pea ma ennast ju fauna liikmeks,
ent ometi
vajan päikesevalgust
ja sooja elupinnast
nagu nemadki
tulin, et olla
lähen, et jääda
Palun tule tagasi
Ühel hetkel me sureme kõik,
Sa ütleksid,
Et mul oli seda õppetundi vaja,
et ma õpiksin elama ja olema veel rohkem hetkes...
ja lõpetaks minevikus sorkimise...
Sa ei surnud selleks, et kedagi õnnetuks muuta,
see juhtus kogemata,
Sa ei mõelnud nii,
Aga teispoolsus tundus nii ahvatlev,
ma kujutan ette,
kerge ja violetjas ja Sa korra mõtlesid,
et suiguks unne, miks mitte..
Prooviks, see on ju põnev...
Ja niidike elu ja surma vahel katkes...
Side kehaga katkes...
Ja Sa läksid lendu nagu õhupall lapse käes...
Ma loodan, et Sa tuled tagasi...
Luul
Kas said mu kirja kätte
panin selle kollase maja
helesinisesse postkasti
midagi erilist sinna kirja ei pannud,
ainult et ootan meie kohtumist
kas päriselus või lennukis
kas Pariisis, alpides või tundras
Kõik vabad võimalikud variandid
Autovõtmed on kirjutuslaua sahtlis
minu mustandite all
helesinine kabriolett ootab garaažis
pead tolmust veidi puhastama
ei jõudnud
läksin päevalilli otsima
meie saksa lamba koerast sõber
ootab aias kiigu juures
puhkab, võtab päikest
värske kohv koos kaerapiimaga
ootab köögis
et teda valmistataks
õhtul tuleb terve pe .....
armunud
tulla võid rahulikult mu juurde
ma ei karju, ma ei lõhu, ma ei hammusta
kuulan su muret, naerame koos
vaikuses räägivad pilgud
kui aju lülitab ennast välja
ja süda hakkab tööle
siis on see ajule puhkepaus
olla armastuses
olla taas tänus
tänujoovastuses
ja armunud
Olen, kes olen
Olen, kes ma olen
ja mu pliiats pidevalt liigub
Ma lõpetan viimasena,
sest ma süvenen 100% ja isegi rohkemgi
olen valmis ennast panustama ja toeks olema,
midagi teoks tegema, väärtust looma
Kui ma oleksin sündinud mehe kehas,
tean täpselt milline ma oleks,
aga ma austan ennast kui naist piisavalt palju,
et ma armastan ennast naisena rohkem
ega eksle soorollide vahetamise teemadel
Ei taha ette kujutada,
kui oleksin sündinud vales kehas,
austan seda, mida olen enda jaoks valinud
ammu
Mind paelub tugevus, sest ma ei oska ennast kaitsta
sellepärast ma arvan, et liha .....
Mälestus
Väiksena ma olin väga loov
tegin ise laule ja
jooksin koos rebastega, mitte huntidega
Orienteerumine meeldis
poiste seltskond oli põhiline
alati mõisa peale, alati võiduni välja võimalusel
Ma võtsin tabureti
see oli minu "Laulukarussell" laulsin seal oma laule
surnud vanaemale ja vanaisale,
sest lapselik vaist ütles, et nad kuulevad
laulsin ka surnuaias hauaplatsil
see oli minu jaoks loomulik
Kui sina sõidad vanaemale-vanaisale külla,
sõitsin mina kalmistule
selline oli minu kui eelkoolilapse elu
Ei tea midagi vanaema kohevatest pannkookidest
või .....
Ei huvita
Ei huvita ja kadus ära,
teadlikkus kasvas ja tähtsamaks muutus armastus
ja iseenda hea olek
kui see, milline välja näed,
mis riideid kannad või kellega suhtled
ei ole asjad, millega eputada,
kui ei sobi keegi, siis ei sobi
Ei vali inimesi nende riietuse, kehakuju või pangakonto järgi
Võimalik, et nii ainult kõrgele latva jõutaksegi
Aga see on vara paradigma
Ma usun seda, mida uskusin lapsena,
kui teed seda, mille nimel südames põled,
oled sa üksi või kaksinda,
paarissuhtes või vaba ja vallaline,
ennast ei tohi jätta hätta
Kui iseenda unarusse jätad,
ei ole .....