gggertu
Järgi
Olen kirglik luuletaja, tahan jagada oma mõtteid, nägemusi ja tundeid.
Loodan, et neis luuleridades on miskit, mis kosutab hinge.
Sulle andestada
Südame oleks tahtnud rinnust kiskuda,
mul oli nii valus.
Nagu öeldakse aeg parandab kõik haavad
ja ma polegi ainus.
Mul ei olnud sõnu, mul oli külm
ja kuhugi kadunud oli ka isu.
Nagu veorihm oleks tõmmanud
mu südamesse haava,
suutsin ikka sulle andestada.
See polnud mina
See polnud mina, see polnud minu süü
kogu selle aja panin süü vaid endale.
Kuidas sa oleksidki saanud mind armastada,
kui seda jätkus vaid ühele,
sulle endale.
Ma otsisin kedagi,
keda polnud sinu sees olemaski
ma armastasin kedagi,
kellel polnud veel nimegi.
Sa olid ainuke keda tahtsin,
kuid sa polnud see,
mida mu karma oleks välja teeninud.
Mäletad
Mäletad, kui olin su üle õnnelik
sa võisid minna välja
ilma, et oleksin öelnud: „sa ei peaks seda tegema.“
Mäletad, kui sa olid õnnelik minu üle
sa tähistasid mu edu, joont ületamata.
Me teame, et oleksime võinud toimida,
tegelikult võiksimegi.
Ma tean, et saaksime hakkama,
kuid halvim minu sees ei taha saada hakkama.
Parim osa minu sees tahaks endiselt
sind armastada.
Lihtsalt
Lihtsalt üks ainus mõte
suutis mind panna taas laulma.
Lihtsalt üks ainus kritseldis ja
sellele tõmmatud joon pani mind elama.
Maaliksin siniseks taeva ja enda
annan ma sellesse maailma,
et lennata.
Lihtsalt üks ainus sõna
suutis panna mind uskuma,
et enamat suudan.
Unustada suutsin kõik muu
nii lihtsalt
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,
armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Hinge hallitus
Sa pilkad teda, sest tead- ta on parem kui sina
näed, et ta on kaugele jõudnud, juba.
Kadedus on hinge hallitus, et teaksid
koormab vaev sind, ja ahastus
ehk enda elu rohkem elama peaksid.
Sa jääd õelusele silma, nii läbipaistvalt
sind tuul nii maha murrab,
siis pisar silmi, kukud sa.
Et teaksid sa nüüd ja alati,
kui kadetsed, tunnistad teise ülemlikkust.
Armastus armastuse vastu
Las lausub armastus su eest täna,
et oleksid aus ka iseendaga.
Vahet pole, mida see toob,
sest ausus on tähtsaim,
kui tahad olla veel koos minuga.
Armastus armastuse vastu,
saad kas võtta või kõik jätta.
Kui viha su sees ei tõuse
ja armastus minu vastu ei lange,
siis mind sa ei kaota.
Kui su silmad mulle otsa ei vaata,
tean, et mind sa enam ei armasta.
Armastus armastuse vastu,
saad kas võtta või kõik jätta.
Oma tunnete keerises
Oma tunnete keerises ma kuulen,
kuidas üks hääl
hüüab mu poole.
Kas püüab ta mind hoiatada
või lihtsalt kaitsta
seda ma ei tea.
Ma tunnen sind oma lähedal,
kuid vaid ühe hetkega
jääd sa nii kaugeks.
Soovin, et tõuseks tuhast
see, mis meile sai osaks.
Sinu nägu ja silmi
ma enda ees näen
kui silmad sulgen.
Sa ei teadnud
Sa ei teadnud enne mis sul oli,
sa ei tundnud seda varem
arvasid, et olukord oleks võinud olla parem.
Seisad nüüd nõrgana iseenda ees,
vaikselt, haavatuna longates.
Alles nüüd sa tunned, et iga su sõna
Iga su lausutud sõna, peab end sööma.
Sa ei teadnud, et nii nagu oli varem
oligi sulle kõige parem.
Nüüd sa seisad alasti enda ees
ja ainult valu su südames,
kõike tehtut kahetsedes.
