gggertu
Olen kirglik luuletaja, tahan jagada oma mõtteid, nägemusi ja tundeid.
Loodan, et neis luuleridades on miskit, mis kosutab hinge.
Veendumus on südame
Veendumus on südames, mind armastad,
mu sügavaimad haavad Sa parandad.
Su armastus on mõõtmatu
mis ei lase minust lahti eal
ja sa oled just seal,
kust sind otsida ma ei tea.
Ka kõige tugevama müüri mu ees,
muudad sa rahuks mu sees.
Kui olen kõige sügavaimas orus,
saadab mind su armastus.
Ja ma tean, et sa andsid end minu eest,
oma elu lunastades.
Veendumus on südames, mind armastad,
olen kindel oma Jeesuses.
Sa oled mu kalju
Sa oled mu kalju ja vaid koos sinuga
saan ma edasi liikuda.
Juba võitjaks saan end tunnistada, sest
kõik mis teen, teen südamest.
Vaid sinu sõna
paneb mind tundma kaitstuna,
sest sina oled igavesti minuga.
Olen tunda saanud su sügavust,
olen tunda saanud su sõna,
vaid koos sinuga saan püsti tõusta.
Nii lähedale pürgin,
kui eales tulla saan, sind jumaldan.
Süda mu rinnus
Süda mu rinnus kui külmunud lill
sõdadest räsitud väsinud maailm,
ühiskonna identsed sammud
on meid hävitanud juba ammu.
Tume ja kartustäratav öö
su siit ringist välja lööb.
Jalgeall olev kivine maapind
näitab, et siiski, sul on veel hing.
Sa end kaitse, tee, mis vaja,
sest meie inimhingedena
alustasime seda sõda inimkonna
ja Maa vahel.
Sinuga koos
Sinuga pole ma laev, mis heitleb hukkuvais lainetes,
sinuga koos olen hommik kel särav koidukiir
sinuga olen ma öö, kel pole piirt
sinuga koos tähti täis on öö.
Sinuga koos tahab näha mu silm,
milline on päris maailm.
Süda mul sulas ja tuksus mu rind,
kui ingli häält taevast ma kuulasin sind.
Sinuga koos olen tervik osa,
mis oli jäänud kaugustesse uitama.
Sinuga koos olen ma rändur,
lõpuks mu südames on tormidest vaikus.
Kartmata end kaotada
Mul on meeles, vaadates sulle silma
tundsin, et võin taas hingata
kartmata end kaotada.
On möödunud nädalaid, päevi, kuid-
sind ei ole siin,
sinust eemale on pöördumatu hing.
Ei olnud muu mulle tähtsaim
kui see et vaid saaksin
olla sulle ligidal, näidata,
et võid taas hingata, kartmata end kaotada.
Iga hetk on kordumatu
Iga hetk on kordumatu
mõnda ust ei saa mitu korda avada,
kui seda lukku keerata.
Mõni uks peabki suletuks jääma,
kuid miks just sinuga.
Ma tean, et kuul on pimedam pool
ma tean et tuul võib muuta suunda,
aga minuga on hoopis teised lood.
Keegi ju ei räägi sulle
mida toob homne,
ehk juba homme kuulud sa mulle.
Vaikselt akna taga sajab lund
Vaikselt akna taga sajab lund,
silm vajub, kuid ei tule und.
Jõulutuled valgustavad õrnalt tuba,
ja jõulusoojas küsib hingelt luba.
Kui jõuluaja soojus sees,
muudab soojaks südame,
siis rahulikult asja võta,
sest saab ka ilma muretsemata.
Kui südames on väsind tunne,
ja südames on palju soove,
selleks, et see täituks õige pea,
pead oma hinge avama.
Häid jõule
Unusta ära kõik oma mured
unistustesse võid pugeda.
Lase ajal seisma jääda,
et saaksid hetke nautida.
Häid jõule kallis sõber
kurbuse sa südamest
loovutama pead.
Rõõmsaid hetki loo
ning mälestustel paita pead.
Kui jõuluõhtul vaikselt sajab lund
on aeg uskuda imedesse
sest on kätte jõudnud tund
kus lootus viib kaugele.
Kõik, mis sul õnneks vaja
on hinges sul.
Kui mind homme enam ei ole
Kui ma olen täna siin
ja mind homme enam ei ole
ja alles siis ma võin
kuuluda kellelegi teisele.
Ja siis kui on juba hilja
tahaksid kõigest loobuda
ja sooviksid,
et annaksin sulle võimaluse.
Aga kui mind homme enam ei ole
kas otsiksid mind ülesse?
Ja kui mind homme ei ole
ei ilmu ma kunagi su kõrvale.
Kui mind homme ei ole
loodan, et kuulud minule!
17 aastat tagasi
17 aastat tagasi
kui meile osaks sai
emaarmastus.
17 aastat tagasi kui
sünnist tänaseni
oleme tükike teineteisest igavesti.
Kui esimestest sammudest
sai pikk tee meie jalge all
ja kui meie esimestest
sõnadest said laused.
Kui esmastest tunnetest
saime lõpuks tunda armastust.
Kui koos meid siia maailma loodi
siis edasi peame minema ikka ühtemoodi.