Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused Luuletus.ee äpp

julia.nikolina

Järgi luuletajat Järgi

Venelane. Luuletusi kirjutan eesti keeles ainult 2013. aastast. Ma saan aru, et kirjutades võõrkeeles mul võib olla mõned vead ja ebatäpsused. Palju vabandusi. Kindlasti arvestan kõiki nõuandeid. See aitab mulle oma keelt parandada ja teha teda paremini.

Luuletusi 15
Silmapaare 36 885
Aplause 519
Austajaid 203

Talv

Kui talv tuleb meile, siis säravad tulid,
ja päikese käes sädeleb lumi,
loodus on tardunud, oodates imet,
metsas ei kuulnud loomi ja linde…

Kõik vaikne… kuulda vaid tuiskute ulgu,
nad räägivad mulle kaunist lugu…
Sel ajal võib ärgata nõiduslik jõud,
mis kütkestab pilku ja iluga võlub ...

Talv, nagu ingel, on säravas riides,
ja lume valgedus on ümberringi!
Valged on linnad, põllud ning laaned...
helged ka unelmad ja mõttekaared…

Siin lumemetsas nauding elab,
ja talv minu saatusse suurt õnne põimib.
Siit leidsin ma muusat, innustust, ilu,
Südam ..... Loe edasi →

— Julia Nikolina
127
26/12/2015 Talv
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kurblik looduse loojangu ilu...

Kurblik looduse loojangu ilu
värsse jutustab hauavaikuses
ja „suurepärast looduse võrdkuju”
maalib pidulikus tulevalguses.

Ühines kõik siin: kurvad motiivid
ja särav looduse kaunidus,
ja tammikud kullatud riides,
ja hommikuudude unisus…

Halli hommiku norgu ja nukrust
asendab pidulik rõõm.
Mulle annab luuleteks indu
loodus nagu imevõim.

Kuldne päike nii kirkalt särab
külma kastemärgadel pärlitel,
aga tuuleke õrnalt loksutab
värvilehti puudel ja põõsastel.

Linnud lõunasse lendavad praegu,
meile lennul hüvasti öeldes.
Aga päikese kuldkiired ..... Loe edasi →

— Julia Nikolina
106
19/03/2014 Sügis
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

PÄIKE

Paistab nii kirkalt,
Ärkab nii vara,
Ilustab loodust,
Kui kevad on käes.
Elu ta kõigele annab
ja soojendab maad.

/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina

* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.

— Julia Nikolina
101
16/03/2014 Lastele
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kevadest

Õhus juba kevadet lõhnab,
ja värske tuul kosutab nii.
Elu pärast talveund ärkab,
Kinkides meile armust unelusi.

/25. aprill 2014 a./

— Julia Nikolina
60
26/12/2015 Kevad
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Hommik

Sädelev hommik -
uue päeva iduke...
ootusrikkad näod.

/25. detsember 2014/



Hommik... Päev algab -
nagu elu puhas leht ...
mis ootab mind ees?

/25. detsember 2014/

— Julia Nikolina
30
26/12/2015 Haiku-Tanka
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kevad

Ärka ja vaata -
kevad on käes:
päikesesoojus, sinine taevas...

Mu sõber, kuula -
kuuldub veetilga heli,
ja loodus on täis lindude hääli...

Vaata, kui jälle
elu keeb ümberringi...
liiguvad taevas heledad pilved...
lendavad tagasi lõunast linnud...
ja meie südames on uued rõõmud...

Muutusi taju, kevadet tunne,
laula õnnest... Kui on meeldivad muljed!

Kuldne päikesevalgus ja sinine taevas...
Vaata, mu sõber,
juba kevad on käes.

/14. märts 2015 a./

— Julia Nikolina
21
26/12/2015 Kevad
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Nukrus

Loojuva päikese kullas
põlevad põõsad ja puud,
ja õhus on tunda sügist,
pikemaks muutusid ööd.

Ma näen kui lõuna poole
käteldes meiega,
lendavad parvedes kured...
viipan ma neile ka.

Panen siis silmad kinni,
pühin neilt pisara -
kui kiiresti talv meile kõnnib,
kumades hämaras.

03. oktoober 2017

— Julia Nikolina
20
11/03/2018 Sügis
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

KEVAD

Kirkalt nii päike paistab,
Ehitab pesa kuldnokk.
Vaid vihma vahel sajab,
Aga metsas õitseb nurmenukk.
Daamid tähistavad oma pidu,
ja kingivad meestele naeru.

/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina

* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.

— Julia Nikolina
15
16/03/2014 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Mälestus

Kui kunagi nägin ma unes sind,
siis kangastub kohe mu meeles
su südame tukse ja armas hing,
kes minule tuntud on viimasest elust.

Su hingust ma mäletan, säravaid silmi,
su hellust ja õrnusi… kohtingu tunde...
sult kingitud kauneid ja ilusaid lilli…
ja minul su vastu nii sügavaid tundeid…

Ses maailmas jälle ma kohtasin armu,
kuid hetkiti raske on saatuse pööre:
sa tundsid, et teadnud mind kunagi ammu,
ja siiski läks mööda kui õhtune loode.

Ma ikkagi tean, sa ei kadunud uttu,
ei katkesta sidemeid hingede vahel…
Sa meenutad mind, ja kui hõreneb udu,
s ..... Loe edasi →

— Julia Nikolina
15
31/03/2016 Armastus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Ainukordne on elatud elu...

Ainukordne on elatud elu,
iga samm, iga saatuse pööre,
su hinge ja südame ilu,
mis heiastab sinu loome.

Mõtted, teosed, maalitud pildid -
vaimne pärand su elu pärast...
Nagu kaunid õitsevad lilled,
mis sünnivad vaid hinge maailmast.


/16. veebruar 2016/

— Julia Nikolina
9
19/02/2016 Riimiluule
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti