julia.nikolina
Venelane. Luuletusi kirjutan eesti keeles ainult 2013. aastast. Ma saan aru, et kirjutades võõrkeeles mul võib olla mõned vead ja ebatäpsused. Palju vabandusi. Kindlasti arvestan kõiki nõuandeid. See aitab mulle oma keelt parandada ja teha teda paremini.
Haiku tõest
Tõde lähedal -
seda ei pea otsima,
kuulake südant.
Tõde alati
peitub sisemaailmas,
hinge muusika.
Lõpmatu mõte.
Tunnetusele püüdle -
tee sinna on pikk.
Süüvi endasse,
see heidab tõele valgust
ja elutarkust.
Kurb elutõde
on julm ja paindumatu -
lõputu võitlus.
Liiguta, heitle,
täiusta oma vaimu -
omanda tarkust.
Hea võitleja on
oma eesmärgis kindel -
see on elukunst.
Eluraskused
annavad meile tarkust,
jätavad jälje.
Elumuutused
aitavad meid arengus,
tõeotsinguses.
Sinu tõde on
sinu hinge peegeldus -
.....
Talv
Kui talv tuleb meile, siis säravad tulid,
ja päikese käes sädeleb lumi,
loodus on tardunud, oodates imet,
metsas ei kuulnud loomi ja linde…
Kõik vaikne… kuulda vaid tuiskute ulgu,
nad räägivad mulle kaunist lugu…
Sel ajal võib ärgata nõiduslik jõud,
mis kütkestab pilku ja iluga võlub ...
Talv, nagu ingel, on säravas riides,
ja lume valgedus on ümberringi!
Valged on linnad, põllud ning laaned...
helged ka unelmad ja mõttekaared…
Siin lumemetsas nauding elab,
ja talv minu saatusse suurt õnne põimib.
Siit leidsin ma muusat, innustust, ilu,
Südam .....
PÄIKE
Paistab nii kirkalt,
Ärkab nii vara,
Ilustab loodust,
Kui kevad on käes.
Elu ta kõigele annab
ja soojendab maad.
/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina
* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.
KEVAD
Kirkalt nii päike paistab,
Ehitab pesa kuldnokk.
Vaid vihma vahel sajab,
Aga metsas õitseb nurmenukk.
Daamid tähistavad oma pidu,
ja kingivad meestele naeru.
/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina
* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.
Kurblik looduse loojangu ilu...
Kurblik looduse loojangu ilu
värsse jutustab hauavaikuses
ja „suurepärast looduse võrdkuju”
maalib pidulikus tulevalguses.
Ühines kõik siin: kurvad motiivid
ja särav looduse kaunidus,
ja tammikud kullatud riides,
ja hommikuudude unisus…
Halli hommiku norgu ja nukrust
asendab pidulik rõõm.
Mulle annab luuleteks indu
loodus nagu imevõim.
Kuldne päike nii kirkalt särab
külma kastemärgadel pärlitel,
aga tuuleke õrnalt loksutab
värvilehti puudel ja põõsastel.
Linnud lõunasse lendavad praegu,
meile lennul hüvasti öeldes.
Aga päikese kuldkiired .....
Nukrus
Loojuva päikese kullas
põlevad põõsad ja puud,
ja õhus on tunda sügist,
pikemaks muutusid ööd.
Ma näen kui lõuna poole
käteldes meiega,
lendavad parvedes kured...
viipan ma neile ka.
Panen siis silmad kinni,
pühin neilt pisara -
kui kiiresti talv meile kõnnib,
kumades hämaras.
03. oktoober 2017
Kevad
Ärka ja vaata -
kevad on käes:
päikesesoojus, sinine taevas...
Mu sõber, kuula -
kuuldub veetilga heli,
ja loodus on täis lindude hääli...
Vaata, kui jälle
elu keeb ümberringi...
liiguvad taevas heledad pilved...
lendavad tagasi lõunast linnud...
ja meie südames on uued rõõmud...
Muutusi taju, kevadet tunne,
laula õnnest... Kui on meeldivad muljed!
Kuldne päikesevalgus ja sinine taevas...
Vaata, mu sõber,
juba kevad on käes.
/14. märts 2015 a./
Mälestus
Kui kunagi nägin ma unes sind,
siis kangastub kohe mu meeles
su südame tukse ja armas hing,
kes minule tuntud on viimasest elust.
Su hingust ma mäletan, säravaid silmi,
su hellust ja õrnusi… kohtingu tunde...
sult kingitud kauneid ja ilusaid lilli…
ja minul su vastu nii sügavaid tundeid…
Ses maailmas jälle ma kohtasin armu,
kuid hetkiti raske on saatuse pööre:
sa tundsid, et teadnud mind kunagi ammu,
ja siiski läks mööda kui õhtune loode.
Ma ikkagi tean, sa ei kadunud uttu,
ei katkesta sidemeid hingede vahel…
Sa meenutad mind, ja kui hõreneb udu,
s .....