lembit
Järgi
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
mnjah
koormaks oled võtnud Inimene
vastutada kogu universumi eest
maa peal iga lille teadmata õieti
milleks muutub tähtedel leek
ootab neid vulkaanide kustumise saatus
või õunapuude õitsemine aias
mille kohal mais sinitaeva laotus
kaua väga kaua tuhandeid aastaid
on inimene olnud julm vägivaldne
ülekohtune oma õe ja venna vastu
täitnud sellega talle antud üürikest aega
millal ilmas valitsevaks saab
õe ja venna ema arm mina ei tea
kuis ka ei prooviks tulevikku
küünitada kaela
ometi on maa peal jätkunud miskitmoodi
siiski ilu ja emadus olnud ruumi
.....
pubis
tegelikult ei taha ma enam
midagi muud
kui juua Šveigi kombel
pärast sõda kella kuue ajal
lähedalasuvas nurgapealses baaris
ära oma kann õlut
vaadata kuidas alaneb
kruusis õlle vaht
klaas tõmbub higiseks
enam midagi teada sellest
et kärbsed on keisrihärra pildi
täis sittunud
mu pealagi kiilaneb
bensiinihinnale keevitab
müügimees
homme 10 senti otsa
kelner on jälle vett
õlle sisse kallanud
vabandust, veel mõni rida lisaks
jah haiget olen teinud
armsamaile
kasvagu hetkile neile
peale kalmu rohi
see olnuks kui alles eile
verel meeles veel valu kohin
silmaveega kui seda
olematuks pesta tohiks
voolaks uuesti me soontes
Sul plika- mul poisiea
puhtus helgus
hing sellest üleni
meil uuesti helluks
universum
NASA uue teleskoobi fotosid vaadates
põleb täht
paisub ilmaruum
miks inimesel süda
on sellest kuum
millest täitub
pimedus jäine
tühjus suur
sa mullale äkki
annad suud
öösse lausud
eal hing ihkama ära hakka
teist Maad Päikest Kuud
neist veri oleks kuum
24.07.2022
Kui luuletamisest saab kõrini
on ilmas tähtsamatki
kui ainult värsid
segamini sahtlis
määrdund trükivärvist
kui kõndimine riimid taskus
laubal pronksi läik
kandamiks vaid luule raskus
mitte elu käik
kui lüüriline pudi-padi
mõni lõhn või tunde vari
hetk armsa ligi
äikse hingus nüüd söestab meeli
nad hoopis muust on pingul
kui soovist
sõrmitseda riimel keeli
tõusen täna
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega lahti uks on ees
mida loodad ootad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
ükskord
ükskord tagasi jõuan
istun Viiralti tamme alla
pilvi üleval sõuab
justkui näha oleks nüüd
alles rand ja kallas
samad varjud lõhnad
päikselaigud tüvel
taevas tardumas õhtas
hoopis armsam üksnes
enam kuhugile pole kiiret
tarvis siit minna
ümber loojang hiigel
lihtsalt oled ja hingad
