lembit
Järgi
universum
NASA uue teleskoobi fotosid vaadates
põleb täht
paisub ilmaruum
miks inimesel süda
on sellest kuum
millest täitub
pimedus jäine
tühjus suur
sa mullale äkki
annad suud
öösse lausud
eal hing ihkama ära hakka
teist Maad Päikest Kuud
neist veri oleks kuum
24.07.2022
Kui luuletamisest saab kõrini
on ilmas tähtsamatki
kui ainult värsid
segamini sahtlis
määrdund trükivärvist
kui kõndimine riimid taskus
laubal pronksi läik
kandamiks vaid luule raskus
mitte elu käik
kui lüüriline pudi-padi
mõni lõhn või tunde vari
hetk armsa ligi
äikse hingus nüüd söestab meeli
nad hoopis muust on pingul
kui soovist
sõrmitseda riimel keeli
tõusen täna
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega lahti uks on ees
mida loodad ootad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
ükskord
ükskord tagasi jõuan
istun Viiralti tamme alla
pilvi üleval sõuab
justkui näha oleks nüüd
alles rand ja kallas
samad varjud lõhnad
päikselaigud tüvel
taevas tardumas õhtas
hoopis armsam üksnes
enam kuhugile pole kiiret
tarvis siit minna
ümber loojang hiigel
lihtsalt oled ja hingad
mis muutub
kas lill teab et ta õitseb
järv et on taevale metsale
peegliks puu et lehtib
pakub suvepäeval varju
pilv et on vihmast raske
mägi et purskab
põld et muutub kurvaks
kui odrast saab tühjaks
vettima hakkab vihmast kõrs
hea et suu saab Sulle öelda
oled igavesti kallis armas
meel julgeb olla harras
mis muutub kui sõnade asemel
vahel on vaikuse kõrb
tühjus mida hetk hakkab täitma
sõnade asemel eredaks läitma
20.07.2022
argisus
seegi on ime
valgus igal hommikul
mis aknast tuppa tuleb
mu unest üles äratab
loojanguni oleme
kaelakuti koos
nii kordub see iga päev
nagu me sisse ja välja
hingame justnagu kohvi
elu poolt valguse
lõputu joomine temaga
öö järel igal hommikul
uuesti maailma loomine
Johannese ilmutusraamatut lugedes
seitse inglit puhuvad
pasunaid ja tõttavad seejärel
seitsmest kausist
Jumala raevu maale kallama
päike läheb mustaks
nagu karvane kotiriie
kuu muutub verevaks
tähed langevad
nagu lehed puudelt
taevas vaibana
rullitakse kokku
kõik mäed ja saared
nihkuvad oma paigalt
teadmisega et bakterid on
ainsad külalised
Maa viimasel õhtusöögil
oled hakanud elama
kuhu peitma pean
igatsuse maa
oma ema järele
veres mis päikeselaiguna
valusalt väreleb
kosmose jäisesse pimedusse
hing kuhu enam ei kisenda
pilkki kipu
19.07.2022
.....
ei uskunud
ei uskunud nii lihtsalt
katki läheb elu
hetk hetke küljest
tuleb lahti
aeg kui täitub
vihkamisest
on jälle rebitud lõhki
sõjast maa ja taevas
kildudeks elu ime
meil päevas olla tuleb
kus külm ja pime
*
mis teed seal sina
sinisel planeedil inimene
öömustas
jäises hiigelkosmoses
miljardeid aastaid kus
põlevad tähed
kui ta isegi teaks
milline imeline maailm
milline imeline maailm
viie-kuue superriigi valitseja
käes on tuumanupp
millega nad hoiavad
maailmas alles
rahu ja inimeseks olemist
need viis-kuus tuumariiki
määravad ära maailmas
elu võimalikkuse ning kestmise
päikese all
milline imeline maailm
elamiseks
