manniker
IGA PÄEV EI PRUUGI OLLA HEA, AGA MIDAGI HEAD ON IGAS PÄEVAS .
Head teed...
Head teed,
me armas, kallis ema...
Me südameisse alatiseks jääd.
Su häält ei eales kuule enam,
kuid unenägudes Sa taas meid näed.
Sa tead ju ometi, me kallis ema,
kuus südant armastasid aina Sind.
Kuus küünalt kodudes on läitnud nemad.
Sel hetkel nendel kurbust täis on hing....
Aastal 2021
On suvi ja päike, on augustikuu…
Pikk ootus on lõpule jõudnud -
ema süles uus elu, kel naeratus suul,
isa armastus nendeni sõudnud.
Te pisike tütar kui päikesekiir
valgustab elu ja te ühist teed.
Tehke maailmale peale üks õnnelik tiir,
saatjateks õnn ja arm olgu alati need!
Olemine
Ma mõtlen ja olen olemas,
Hetk minevikku mind paiskab –
Mis olnud on ja mis tulemas,
Aeg armutult elu mul raiskab.
On rõõme mul olnud ja muresid.
Arm sasinud on minu südant.
Tundnud pimedust, säravaid tulesid…
Vaikus pikalt mu päevi on tüütand.
Veel ootan ma künkale ronimist,
Mäe tippudeks aega ei jagu.
Siiski õnne loota ju tohin vist,
et täita eneses haavatud pragu.
Vanaemad
Mu unenägudel on muinasjutu tiivad,
mis vanaema rääkis minule.
Need läbi täheväravate viivad,
ja hommikul kõik päikseks seguneb.
Head mõtted kujundavad nii mu päeva,
se´s vanaema mälestus on sees.
Kuid unenäod nüüd kiirustades läevad
justnagu koltund lehed ojavees.
Nüüd oma lapselapsel räägin unejuttu
ja sillutan tal tähetätraist teed.
Aeg voolab aga peatumata, ruttu -
Kord mälestusteks jäävad jutud need.