sisikpisik
Kaugel
Seal lõpmatus kohas, minust kaugel.
Seal suures ja huvitavas kohas,
ikka minust kaugel.
Seal, kus on minu südame teine pool,
minust kaugemal.
Ootan, igatsen, aga aeg läheb ja mina sellega kaasa,
kaugele...
Tahan ja vajan....kuid keegi ei näe ju seda...
Sõnu tuleb vähe,naeru veel vähem ja keegi ei suuda neid suurendada...
Kurbus täitsa otsaette kirjutatud, aga keegi ei näe,
sest nad on
.....kaugel...
Kui olid Sina
Su silmasära ei unune eales,
sest see võlu, mis sealt kiirgas on unustamatu.
Kuigi on kaugel nüüd see aeg,
mil need särasid...
Tea, et oled südames mul veel.
On raske minna edasi, ei ole seda kirge, innustust ja julgustust.
Elu esitab meile väljakutseid, me kas keeldume või võtame vastu,
teadmata tagajärgi.
Pisarad on kiired kippuma silma, kuigi tean,
et pean neid tagasi hoidma ja naeratama.
Sügaval sees on päikeseloojang, see igatsus.
Harjumused kipuvad kaduma,
tekivad uued vajadused ja huvid,
aga sisse jääb ikka see väike igatsus.
Kahjuks!
Sind
Sind,
mu kallim, igatsen ja armastan meeletult.
Kus sa oled?
Sind,
mu süda, otsin taevas edasi jätkuvalt.
Miks, küsid Sa?
Sind,
mu elu,ei taha jätta eales üksi.
Ära palun lase mul minna, sest armastad mind.
Hoia ja mina hoian Sind.
Palun tule mulle lähemale.
Ma sosistan Sulle midagi kõrva.
Kas kuulsid?
Ma ütlesin,
Sind,
minu päike, ei varjuta keegi.
Nagu Sa oled
Olen Sinuga rääkinud tihti muudatustest.
Ma ei saa aru, miks tahad Sa ennast muuta?
Sa oled Minu jaoks nii ilus, soe ja armas,
et midagi Ma ei võtaks ära ega paneks juurde.
Nagu Sa oled,
Ma ei muudaks midagi.
Palun,
ära muuda ka Sina enda juures midagi.
Ole ilus, soe ja armas edasi,
nagu Sa oled.
Isekas Sisik
Olen igavus, kes ei hooli kellestki peale enese.
Loodan ikka saada oma tahtmist läbi valede.
Kuid süda nõuab oma.
Ikka loon illusioone tulevikust ja heast elust.
Enamus olendeid käinud läbi tule ja vee, maa ja põrgu,et saavutada rahuldus.
ikka veel käiakse, eneses lootus ja hirm.
Mis parata Isekusega, mis kaasa sündinud.
Võitlused peame maha terve elu, olgugi suured või väikesed.
Kuigi toeks oleme teineteisele harva-seegi ime.
Isekus meis raiub maha südametunnistuse ja elu moraali.
Meis ikka veel on midagi, mis teeb meist kellegi...
Ikkagi on midagi!