yMari
Kirjutan tühiseid ridu,
keegi neid ei märka.
Annan endast kõik- teen vigu,
elan maailmas, kust' kunagi ei ärka.
Ema
Ema, miks mu karjeid sa ei kuule,
või kuulda sa ei taha?
Miks lased tänusõnad tuulde,
mind jätad seljataha?
Nii külmalt ütled ''Tere''
ja külmemalt ''Head aega''.
Kas me polegi siis pere,
või mina raiskan aega?
Ma palju pole palunud,
vaid hellust, mõistmist, hoolt.
Ka armu olen anunud,
sa vaid näitad kurja poolt.
Kas üldse korda lähevad,
sul minu tunded, soovid?
Või väärin tõesti vähem ma,
et kuulda sõna ''hoolin''?
Ma suureks olen saanud
ilma ema õlata,
kodust kaugeks olen jäänud,
üksi hakkand' elama.
Südames ma loodan veel,
et mõistad .....
Ma ei taha seda valu!
Hoia mind,
palun!
Kaitse mind maailma eest,
ainult korragi,
tõmba mind välja
sest' põhjatust veest.
Või siiski.
Lase mul uppuda,
pisarate merre.
Ma ei karda
enam.
Ma tean, mis on tõeline,
ma kuulen,
ta hüüab,
Mu enese Saatan.
Ta elab mu peas,
ajusopis,
naerab.
Pudelipõhja arm
Pudelipõhjast kas leida võib armu,
kas unustada aitab see mineviku valu,
kas ma peituda võin joobuse varju,
kui reaalsust ma lihtsalt enam ei talu?
Kas süstides veeni vaid arutust,
aitab leida mu südamel rahu,
kas tundma pean igavest kannatust,
või aitab ka see kui Jumalat palun?
Kui süüdata sigaret veristel huultel,
kas rahustab see tormi mu sees,
või kandub see edasi neil tormistel tuultel
ja seguneb lõpuks taas pisaravees?
Kas mu veres veel voolabki armastust,
Või vaen ja viha vaid peitub mu sees,
kas tunda korda saan veel piiritut vabadust,
või märkan ma .....
Miks?
Miks vahel on tunne, et enam ei jaksa?
Miks inimese moodi mõelda ma ei oska?
Miks vahel teeb haiget mõni tühine sõna?
Miks homne ei võiks juba saabuda täna?
Miks und näha kergem, kui eksisteerida ilmsi?
Miks rõõmu ei saa tunda, kui süda on kinni?
Miks komistades püsti jääda nii raske?
Miks mõnikord purjus ka täiesti karske?
Miks pisarad vahel nii kibeda maiguga?
Miks päike ei saabugi alati koiduga?
Miks üksindus alati üksinda liigub?
Miks elu kui laev laintepeal kiigub?
Miks küsimusi vahel nii palju mul tekib?
Miks kurbus nii tihti peale mul tükib?
Miks .....
Jõuluvanale
Oh, kuis tahaks valetada,
et ma olin tubli.
Et ei teinud pahandusi,
kui tuju peale tuli.
Et ma terve aastakese,
olin virk ja kraps.
Et ema sõna kuulasin
ja olin hea laps.
Kuid jõuluvana tõde see,
valetama ma ei hakka.
Anna mulle aasta veel,
ehk paremaks ma hakkan.
Appi
Appi, ma kardan armastust,
saadke ta minu juurest ära.
See matab mind, see on räpane, see on must,
te teeb haiget ja peidab mu sära.
Appi, ma kardan hoolida,
see tunne piinab mu hinge.
Vihake mind, tõesti seda soovin ma,
suruge mind maha ja minge.
Appi, ma kardan elada,
see tundub nii tähtis.
Ma lähen ära, kõnnin minema,
saatus mult seda ju tahtis.
Kadunud tunne
Ma ei ütle, et armastan sind,
see on kui vabaduse petmine.
Tahan olla julm, üksi jäta mind,
suudlen sind hellalt ja palun siis mine.
Ma ei vaja su truudust,
su sõnad on kui tühine tuul.
Sa tegid kõik katki, mu süda on must,
kadunud on tunne, mis oli nii suur.