Varia luuletused

Lobasuul on elu raske,
lobiseda ta ei saa.
Maski taga kinni loba,
piin on olla lobata.
Lobiseda on nii tore,
kuulajaid mul enam pole.
Millal ta lobises viimati,
enne kui lobisemine piirati.

Vaateratta peale ma
lähen mõtteid koondama,
vaateratas poolel teel,
pool elust mul mõelda veel,
vaateratas jõuab tippu
ja siis seisma jääb,
minul meeles mõlgub
ainult eilne päev.

Mõtlev inimene
ei nuta kunagi
Nuttev inimene
ei mõtle kunagi
End tühjaks nutnud inimene
mõtleb alati...

mööda seina ronib uni
ronib kuni
vastu tuleb ärkamine

Elukallidus on tõusnud
ütles tervishoiutöötaja
pani riistad kappi ja
hakkas streikima.

Kapp tundis ennast puudutatuna
kapid tunnevad seda reeglina alati.

Tuul tuleb,
tuhinaga.
Endaga kaasa,
üle ääretu aasa,
viib kive ja koltunud raage,
mis lahtiselt lebasid maas.

Valitsus, mis reklaamib vabadust
enda lausutud sõnu nii aplalt õgib.
Dikteerides vaid tähtsate tegelaste labasust
ise nii vaguralt neil sabas sörgib...

VISA nisa lüpsti
kuni jätkus raha
mindi lombi taha
löödi raha maha
tuldi koju taas
võeti käibefraas-
andesta kui saad
armas Eestimaa.

Ma käed seon palvesse
ja loodan
et issanda nahkne vits
Sind hellalt nüpeldab
mu püha õde
sest looja arm on suur
ma usun
ja usk on sadomaso tõde

Mast on maas
ja ainult kiil veel
allpool veejoont
purjepaati meenutab

Minuga ei seila
juba ammu keegi

aga mul on kiil

allpool veejoont

asi seegi

Pastaka triip paberil,
Palju sõnu ,kuid vaikus.
Mõtted paberil,
hääl neis kaikus.
Kuigi mõtetes vaikus,
Hääl kõvana kõlas.
Ja ka seal vaikus,
Mõtted said sõbraks.

Tahaks olla lillemüüja
Riia tänaval,
turuplatsil, kaupsi ees
või Viru väraval...

Tahaks sulle hüüda:
leitud lahendaja,
kiili kinni püüda -
vaimu vahendaja!



/Mari Uri/

Kui ma leian inimese,
kes mu mõtteid teab,
kas armastaks ta mind
või hoopis vihkaks siis?

Mu mõtte
Ja reaalsuse Suhe
on napp...
Nagu Vene ja Eestimaa
Vapp...

Lahkus ise
ei lahku siit,
ta pikutab ja vilistab viit,
klaaskommi lutsutab ja
kõhutrummi lööb,
pärastpoole ka ahjukartuleid sööb!

Tuli tuul,
puges põue,
süda põles nagu sügisene leht.
See oli verevool,
mis nagu laavatoon.

Alati kõike,
ei saa võtta tõena,
Kuid alati kõik,
ei ole ka vale.

Kuid see
mis oli kunagi tõde,
on nüüd vale.

Saiake

Elar Einamaa

Saiake,
saiake,
soe nagu ahi,
pehme nagu voodi,
maitsev nagu marjake,
püsib aastas aastasse,
alati meiega,
alati südames.

Kui sügav on sügav,
kui kauge on pikk,
hull ebanormaalne,
tark geenius veidrik...

On termini mullivann
uimastav-mõnus...
Hajus hinnanguaur
levib meeles ja sõnus.


/Mari Uri/

Porilaselgi on süda,
tuksub lakkamata,
koduteegi jalge all
käima hakkamata.

Olgu kõigil ilmas siin
oma lennukaar -
oma pesa,
pirukas
ja selge silmapaar.


/Mari Uri/

Sa sõdid oma sõdu, puu najal.
Tulles oled haavatud ja nõrk.
Taas tulen, seon Su haavad ajal,
mil Sina oled nii kauge ja kõrk.



Maivis L.

Ära võta südamesse
teiste tuhat asja.
Ole ise otsustaja,
mida, kuidas, kas
ja
üldse tasub ligi olla
ahjule, mis kuum…

Kitsas siibripilu.
Avar ilmaruum.


/Mari Uri/

Ei ole need, kes veel
eluhingust õhkamas
eal nii huvitavad kui
need, kes läinu on
minevakadu

Meist kõigist on
saamas
mullatoide.
Ent ei juhtu
see minuga veel.

Olid majad
Olid ajad
Olid mälestused
Olid unistused

Läksid ajad
Põlesid majad
Unistused ununesid
mälestused kustusid


A.

Vabadus, armastus
need on mu igatsus.
Elu ma ohverdan
sinu eest, armastus,
ohverdan armu ma
sinu eest, vabadus.

Mõnel meist on sale piht,
teisel veidi kaunim rüht.
Ühe naerust maja kajab,
keegi veidi toetust vajab.

Mina ja sina,
sina ja mina,
sina mind,
ja mina sind,
mina sinuga,
kui sina minuga,
mida sina mulle,
seda minagi sulle!

Öö on helge,
taevas selge,
kaugel pilvepiir.
Tähed nagu laternameri,
paistab täiskuukiir.

Vahest tahaks öelda midagi head!
Kuid südames õiglus on tõstmas pead...
Saata saan sulle vaid mõned read,
Ja nendega mõtteis Sul soovida head!
(by Iti)

AASTAAJAJAD
püüavad 
loojangu veerelt
ülestõusnud päevavargaid

veavad nad
suure ja väikese vankriga
linnutee äärde

ja löövad 
põhjanaeltega
lõunaristi

Õues paistab punav loojangutaevas,
Toas valitseb ebamäärane hämaratund,
Silmis on valuline hingepilt , ning
Mõtteis lendab ringi tuldsülgav koletis.

Autor: Liisa Kets

Sõpruse nimel
ma saavutan,
sõpruse nimel
ma loovutan,
sõpruse nimel
ma pingutan,
sõpruse nimel
teen kõik,
sest seda nad lihtsalt väärivad.


kristel eslas

Kes teab kui sügav on meri,
kui pime on tormine öö.
Kui valus on nutetud pisar,
kui lahku viib sõprade tee...

kristel eslas

Mul on kodus taks,
Mis sest et kole paks
Seljas on tal vest
Ja jalas sussikest

TARMO UNIVER

Üks väike viiv
ja seiskund aeg,
on läinud siit
me murelaev.

On kustund leek
ja jahtund kirg -
Kolm korda teel
ja vaba lind.

'Helena Veinberg

Soovin sulle head ööd,
homme tegema peab jälle tööd.
Olgu uni magus-mõnus,
varsti tuleb sulle sõnum,
avades sa näed, kuidas kalli teevad käed.