Riimiluule luuletused

Hakkasin ristsõnu lahendama,
ristsõnad hakkasid riimuma,
ei sobi mul välja vahetada,
ristsõnu luulega..

Uues alati lootus temas puhtam on valgus,
ongi oodatu see või näitab õige tee algust.
Päike valitseja, ta pimedusest loob valgust,
hämarus hajub ja koidab õnne särav algus.

Hansi!!!

Meid eelneva ühiskond , takistab vääritu,
viibime lootuste öös , enne säravat koitu.
Helgem tänagi pisut ning aastate pärast,
inimkond muutub , küllalt kurjuse kärast.

Hansi!!!

Sealt raske ju tulla,
kust minna ei taha.
Sinna astumas olla,
kuhu käija on paha

Hansi!!!

Vahel luules kurbus,ootus,
armastuse ,õnne - lootus.
Ridu saadab ilus - loodus,
kõiksus sära , taevalaotus.

Hansi!!!

Palju luulet kaunist, ilma tuleks luua,
loova hinge hellitusi rahva ette tuua.
Mõtteterad helged , massidesse viia,
kuni püsiv - rahu , koju saabub siia .

Hansi!!!

Mööd' teed! Ära mine,
sa taibutu!
Tööd tee! Ära kise',
sa vaimutu!
Lööb veel? Ära lase,
sa vaimustu!
Nöör teel? Ära mase,
tee lahutus!

Kõigil on diplomid taskus
kõik on muidugi liialdus
minul ei ole ja raskust
annab taskus mu vaimne piiratus

Pedomeeter, vana sunnik,
käskivalt ei palutuna:
’’sina jah, va pekihunnik,
jooksma, kasvõi jalutuna!’’

Kass käis ringi mööda linna,
ta ei teadnud kuhu minna.
Kass otsis tund ja kaks,
lõpuks pea oli otsimisest paks.
Siis leidis koha kus magama ta heitis,
seal kogu oma elu ta viimaks veetis.

Vahel millegisse kiinduda võid
Kuid selleks pead olema nõid.
Nii palju mida vaadata
Ja nii palju mida salata.
On raske kõike mäletada.
Kui tahad adekvaatseid mõtteid säilitada.

Kadripäeva õhtul

kommijahti peame,

varsti kõik me kõhtu

need kommid kiirelt veame.

Muusika me ihus ja
tantsivad hinges
ilma muusikata oleksime
koguaeg ju pinges.

C.S:

Raamat läks üle tee,
põlema läks see.