Ma ei tüssanud Sind,Odysseus.Ma olin, kes olen - nõid.
Kõik on joonud sestkuldsest peekrist.Ainult Sina jäid,nagu jõid.
Ma armastan tarkust ja julgust,Odysseus.Rõõm, mille tõid,on và .....
Loe edasi
Iga peeker põhjani juuaolgu kibe või magus see sõõm.õnnekillust kaleidoskoop luua,et saaks tuhande kordseks su rõõm
käia kõikide Kolgata läbi,teades hästi kui magus on patt.kanda enes .....
1
Jah.Alguses oli Sõna.
Ma kuulsin ja ärkasin.Veel unenäosegasenatoahämaras märkasin ---mu sängil istus üksingel.Taa vaatas mind vaikides ---mispärast, ma polnud kindel.
Ta vaade min .....
Vaadeldes vikerkaarlevat maailmavalisin mustaenese elumärgiks: emapimeda eel-armastuse, eelteadmise tuikavast tõestebamaailmade põhjas, siinsamassilmade taga.
Kõik läheb lõpuni, laguneb,t .....
Viib sünnieelsest unest surmaunneneid vikerkaarevärviline kriis.Ma arvasin, et armastus on tunne;nüüd tean, et tegu --- viibimise viis.
Sust hoian nagu ihu hoiab valustveel kinni viimse tuimu .....
laseb lahti teise käest,ainsa karjatuse viivulmaailm veereb alla mäest.
Tühjad sõnad tuule viivulplagisevad kõigest väest.Pole purje. Paljad lipudlaeva edasi ei vii.
Igihaljad mägiaasad, .....
Puud seisavad, kõrged ja pühad.Ma tunnen, mis mõte on neis,nende mühas.
See õhtu on lõpuni puhas,me ei haavanud teineteist,me olime veidrad ja ausad.
Imelik lausa.
Et seesama mõte on min .....
Ei, seda valgust ei saamitte mäletada ---ses märtsis, millest mõteldagi õud.
Kui valusalt võis taevas hahetada!Kui ärkvel mõtte tuhatmeelne sõud!
Kui iseendale saaks vähem valetada.Kui .....
Sääl akna taga ainus puumu hinge puudutas.Ta lehed igaveses vihmasläikisid.
Üks tuvi pimeduse põhjaskluugutaskui kutsudes.Kõik kuuljad vaikisid.
Vaikselt viibis elavate hulgas,vaatas, tundis, pani tähele.Õhtul süütas lambi lauanurgas--- vari langes valge lehele ---ja ta kirjutas:Ma tunnen kaasa.
Vastu klaase peksis pimedus,rõske ra .....
Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap