Eero-Margo Neeme luuletused
Kokku 12 luuletust
Südant lõhestav pilt.
Vaatan peeglisse näen end
vaatan südamesse näen Sind
vaatan minevikku süüdistan end
vaatan mälestustesse ülistan Sind
vaatan fotot Sinust minust
vaatan kurvastusega valuga meid
vaatan taevast näen Sind
vaatan põrgust näen Sind
vaatan vaatan süüdistan end.
Ma Sind.
Ma end salgasin Sind
arvasin tundsin tunnetasin Sind
algas kergelt kandsin Sind
ruttasin kõikjal leida Sind.
Meist meile õnn näis
andsin kõik Sina peitsid
Sina tundeid salgasid mind
tõotasid lootust Sina otsid
asjatult longin veeta jões.
Naalduv tool armu kool
seisin ootasin poolel teel
imestasid veel siin olen
nutsin valust vappus keha
diivanil karjusin vajan Sind.
Pargi tasu kontrolör.
Keeras pööras rooli juht
pidurdas parkis mootor seiskus
silmi pööritas põõsas kontrolör
saaki märkas ründas hooga
juht see kõndis püsti päi
tasu maksmist unistas unustas.
Kontrolör blond juus tuus
hinges kirves süda õel
juhti karistas trahvi nööris
on see kutse amet
see kalk toores blond
põõsas põõnas mõistev süda.
Mu südame päike.
Kallis mu arm südamesoov
mõtlen igatsen ihaldan Sind
mu hinges äike ootan päikest
läida mu kirg igatsuse leek
oled kaunis sulnis päike
ole kõrval vaja Sind
lohuta haara embusesse mind
Su kallistus on kuum
Suudlus mesi palsam hinges
ootan tule läita igavese hinges.
Vabaduse võti.
Eluseadus seab piirid aiad
hing süda vabadust ihkab
kuidas leida võtit mis avab
õndsuse vabaduse imelise ukse
otsides rühmates ahelates tee
leidsin võtme lukku panin
ei avanenud uks kirgas
mattus usk kadus lootus
hinges valu hirm südames
kuid võtit otsin veel.
HIirmunud homo Sapiens.
Kõlab karje vali võigas
roomab kurjuse madu rinnal
varjus luusib saatan meelas
luukere kapis roigas koljus
sisiseb klõbistab koriseb vari
vaatan rinnale kappi lakke
kägistab lämmatab särav kuu
veri soontes keeb hirmust
salvab madu embab saatan.
