Ilona Laaman luuletused

Teadmatusest

See on ju täitsa võimatu
lüüa harilikku naela betoonseina

ma ei teadnudki et see võimatu on:
seepärast lihtsalt lõin naela sisse

See on ju täitsa võimatu
sellist inimest armastada

ma ei teadnudki et see võimatu on:
seepärast lihtsalt hakkasin armastama

Selles absurdses, meeletus elus
inimesed otsivad teineteist
ja vahel ka leiavad teineteist

hakkavad üksteist armastama
kuigi see võimatu on

Pöörane

-Kirjuta minust luuletus
ütlesid

-Ei, vastasin

kirjutan hoopis merest
kui lõpmatu ta on
-peaaegu nagu taevas-
kirjutan taevast
kui sinine ta on
-peaaegu nagu kellukas-
kirjutan kellukast
kui õrn ta on
-peaaegu nagu sina-

kirjutasin kirjutasin
kõik ainult sinust

Käis tuld toomas

Meie armastus oli üllatuskülaline
kutsumata just mitte aga siiski

võtsime ta vastu naerul suuga
imestasime pisut, ütlesime: - Tere tulemast!

selline üllatus umbes kui kirjutuslauasahtlis
hakkaksid kasvama sinililled või ämblik kooks
purpurset võrku või kirikutorni kukk tõuseks lendu

südames kutsusime seda külalist ehk
aga jalust rabatud olime sellegipoolest

harjusime ruttu
ja lasksime paista et teadsime ette et ta tuleb

võtsime vastu naeruse näoga

Ebausk

Minu õnnepõlv on minu parem põlv
ja minu vasak küünarnukk
on minu õnneküünarnukk

Minu kallim

Ma rääkisin lapsele
muinasjutu
see läks ühest kõrvast
sisse ja teisest välja
ja varsti ütles ta: da capo

Ma rääkisin oma armsamale
Muinasjutu
see läks ühest kõrvast sisse
ja ei tulnud enam välja

Mu kallim on täis muinasjutte

Kuldne keskiga

ma olen juba nii vana
et panen end ise riidesse
olen veel nii noor
et mind võetakse riidest lahti

Kui mina, Ilona Laaman
ja United States of America
avastame teineteist
oleme üksteisele IL ja USA

Veel on tulevik ees
veel võivad ajalehed koguda materjali
mu nekroloogi jaoks
veel nimetatakse mind paljutõotavaks

Veel võin ma otsida USA'd
ja leida oma India

Ma armusin

Oh ma armusin
sinusse nii ülepeakaela,
et puder pliidi peal
jäi kõrbema,
ja igal tänavanurgal
näen ma ainult sind
(milline mehehullus),
ja mida ma nüüd söön?

Ja juhul kui
sa tuleksid mulle külla,
kuidas seletaksin
ma kõrbehaisu,
ja mida ma sulle pakuksin?
Ja mu läikivad
silmad ütleksid
selgemini kui sõnad,
et olen vägagi nümfomaanne.

Ja ma näen vaimusilmas:
sa lähed kummardades,
viisakalt,
tagurpidi välja.