Indrek Hirv luuletused

Postimees (23.11.1996)

I

öö pritsib kurbust - kuu pilvisse poeb
aeg toitub vihmast - kell öötunde loeb
ja taevas pöörleb - ah mis mulle loeb
mis on üleval (- kuid)
su silmamuna külgetõmbejõud
su silma tõmbejõud

kuu kõhnub sirbiks - ja on kuu mööda läind
öö tõmbub külmaks - jälle aasta on läind
on taevas maale vist täistiiru teind
see on üleval (- kuid)
su silmamuna külgetõmbejõud
su silma tõmbejõud

maa ümber päikse - ja kuu ümber maa
üksteises kinni - ja lahti ei saa
pääs segi pöörab - kus taevas kus maa -
kurgus pigistab (- ah)
nii taksikoer teeb tiiru ümber puu
ja veelkord ..... Loe edasi →

Sünnipäevatriolett

ma suudelnuks su silmalaugu sel
kuuenda hommikul kui teadnuks --- rahel ---
nii ööst kui päevast ühekaugusel
sel lumevalgusel --- su laugu sel

kuid öö on paraku --- lööb paugu kell ---
kaks lööki --- kahe lõpmatuse vahel ---
ja tunnen huultel sinu laugu sel ---
selsamal sekundil --- kas tunned --- rahel

Tähekerjus

Ma kordan, aiva kordan nagu narr:
sind armastan, sind armastan, sind ar...

Kui hangund sõrmed riivavad su meeli
(neid Häälestaja kaua seada pusis),
mu hinge uuristad sa inglikeeli
ja kurtund kuurmeid luiteõnarusis.

Kui soontest voolab külma ajuliiva
mu öhetavaid varbaid jahutama,
uus tõdemus elvseisu uhkab kiiva:
jääkülm ja tulikuum on üksseesama.

Kui õhtu varjud muudab violetseks,
vee kiiskav meere murdub silmapõhjal
ja pilved lõukas suigatavad hetkeks,
ma aiva kordan ammuteadu põhjal:

sind armastan, sind armastan, sind ar...