Juhan Viiding luuletused
Kokku 92 luuletust
Enne
Pääsuke lendab
ja teine
kuues ja lugematu
/aknast rohkem ei näe/
loodus on lugematu
mõni rida on loetav
isegi tundmata keelt
olen ma tugi?
toetav?
toetuv
eksinud teelt
--- --- ---
Hommikul küsin
Kas ta muudab mu meelt
--- --- ---
mida tunneb see mina
kes endale keelanud enda
ja näha ja tunda
mida tunneb see
kes on endale keelanud enda
vesi kus kala ei uju
maa millel siug ei rooma
mis see on
kes on endale keelanud enda
see on tardunud taevas
kus iialgi ühte .....
Vana mehe laul
Seda õnne kõik ei aima,
mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust
ta veider eluviis;
kuigi maalitud on kolle,
annab sooja tuli --- jaa!
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg,
mu järeltulija.
Sina jõuad
kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
Olen vana mees ja sellepärast
lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma
elurännakut.
Ära pahanda, kui laul on
liiga lihtne, õpetlik.
Kuula ära, sest me e .....
Õnnelaul
milline õnn on tohtida tunda
milline õnn on tohtida mõelda
kujuta ette --- mõtle mis tahad
kujuta ette --- vaata mis näha
keegi ei keela silmadel näha
keegi ei pane vaatamist pahaks
keegi ei pane nägemist pahaks
alati tohib midagi tunda
isegi tõde võib tahta tunda
tõde võib isegi tahta teada
hoida teadmatust enda teada
hoida tundmatut enda tunda
laulda laulu kinnise suuga
laulda laulu lahtise suuga
olla kodus ja kõndida õues
minna metsa ja rääkida puuga
tunda tuksumist .....
Kahe rännumehe tee
Kahe rännumehe tee viis mööda jõest
Kaldal kaunis neiu valas pisaraid
Neiu ütles: ei saa üle Emajõest
Aga mehed sellest niigi aru said
Noorem rändur võttis neiu kätele
Üle jõe ta viis ja pani kaldale
Tuli tagasi ja kuivatades end
Ütles teisele: meil aeg on minna vend
Paari tunni järel küsis teine mees:
Kas sa puhas oled oma südames
Kas ei toonud sulle patumõtteid see
Kui sa neiu viisid süles üle vee
Noorem rändur seisma jäi ja ütles nii:
Jätsin neiu mitu tundi tagasi
Mina neiu panin .....
Harva on mul soe
harva on mul soe, ikka on mul jahe.
Harva on mul soe, ikka vähe vilu.
Muidugi on päevi, mil on mahe, lahe.
Juuniõhtul aias,
talvemantel õlul ---
siis on vahel koos
soojus, rahu, ilu.
Aga hoolimata
jahedusest, tuulest,
kõledusest, külmast,
taliõhtust, jäisest,
kostab sooje pause üle sinu huulte.
Hoovab suveluulet sinu käest ja käisest.
Kõigest ühe elu
sees.
Ma vaikin luulest.
Seisund
Ma ei taha hulluks minna.
Jaa, ma kardan. Üksi olles
õhtul, võõras elukohas
kardan kellaseiereid.
Oo kui suured on mu soovid:
tahan kirjutada ära
ühe elu nägemuse.
Tulitab, leegitseb, taevas
põhjatu vanadus.
Kiljatus
pominaks saab.
Kodumaa pealinna ääremail
seisan ja kohtun ööga ---
pimedus tuleb mu sisse;
helendav pimedus.
Läbipaistev pimedus.
Ebamaised aiad
lõhnavad, unustatud hetki
tuues elavaks
praegu, praegu.
Ja ma hüüan sind
ja ma ütlen sulle kes sa .....
Ma olen pannud segast
Ma olen pannud segast
ka selget olen pand
mind peetud on kui segast
ja antud armuand
ma olen saanud raha
ja riided söögi toad
on tihti väga paha
jalg märg või nürid noad
ma kardan sisekorda
ja tolmulappisid
ei suuda teha korda
ka seinakappisid
ka kahhelkive seina
ei oska laduda
ma oskan
kasteheina
vaid ära kaduda
Tunnelis
noor mees rebib tunnelis kuulutust maha
ma möödun ja mõtlen
kas tahab?
ei taha?
tahab ta kuulutust endaga viia
või ta ei taha et vaadataks siia
või ta ei soovi et minnakse sinna
kuhu see kuulutus soovitab minna
vaatan
kui noormees saab paberi lahti
mõtlen
kui palju on minu sees prahti
aga see mees võtab kuulutust ära
silm tahab puhata
suutmata vaadata
enese sisse
Ah, kui teaksime
h, kui teaksime --- mida?
Järgmist sõnumirida.
Hommegi päev ja tööd.
Luba: jäänud on ööd.
Uni, see ainus rohi
ärkveloleku vastu.
Täiesti puhanuna
võtan ööpildi vastu.
Noorena, kahvatuna
tuled Sa mulle vastu.
See on hiline luule
vanakssaamise vaimus.
Siiski Sinule, kuule.
Ainus.
