Jüri Talvet luuletused
Kokku 4 luuletust
Hinge kulg ja kliima üllatused (1990)
Ta pole läbi lugenud "Tundekasvatust",
aga ta armastab ka neid, kelle tunded
on üllamad või madalamad kui tema omad.
Ta ei tea, mida tähendab "funktsionaalne kultuur",
aga ta ei kirista nurga taga hambaid,
kui ülevalt mõne ligimese ajusoppi
lasti kukkuda seemneival varem kui tema omasse.
(Oma vilja lõikab ta ikka
ja see on küpsem kui kiirustajatel.)
Oma rinnapeadega kutsub ta põldu ja merd ja tuult,
aga nendega toidab ta ka oma lapsi
ning samuti teda, kes on tema kõrval ---
merehädaline, lainetest tõugatu,
maast hüljatu, üksik ---,
toibutab
Ambur ja karje (1986)
Sa tõstad mu silmisse
mu väike tütar
oma heleda pilgu
kaks lüümet järve
mis ilmuvad puutumatute
koidikute udust
ja seod minusse
oma väikese usalduse
aga kogu usalduse:
--- Isa, miks olen ma siin?
Ja mina
tundes sinu silmi hapra valuna
areldes
varju otsimas minu silmist
väikese teadmatuse
äkki suureks saanud taaga
raskust mu südamel:
-- Miks olen siin mina?
mõtlen et olen ma selleks vaid
et kohata nagu praegu sinu puhtust
Või ei ole mind kunagi olnud
1981