Kersti Merilaas luuletused
Kokku 45 luuletust
PILLIMEHED
Meeled õndsalt hatused. Vastu taevast katused. Igal harjal kuu ja kass, kuu ja kass. Koduteel
klarnet, kitarr, trompet, tromboon ja kontrabass.
Nurga taga mantel must. Hiilib varje võrengust. Pussi-Pekka, Viru-Sass, nägu plass . .. Oi klarnet, trompet ja tromboon kitarr ja kontrabass!
Peksta pilliga on narr — keeled kaotas mu kitarr. Pill ei ole sõjanui, aga kui sunnite, siis hoidke alt, virutame vägevalt.
Vastu koitu nagu pits ehituse õrn karkass. Pillid kõik — sa looja vits! - maas — üks hale mass;
kitarr ja klarnet, tromboon ja trompet ja kontrabass.
Homne p .....
KELL
Unetutel öödel õppisin ma tundma kella - väsimatut vasardajat. Toks! Toks! Toks! Ei ole see pooltaldade tikutamine, ei. Põmm ja trahh! Kaheteistkümnes tund. Iga löögiga langeb üks pea.
Tema'p see ongi - julm jumala ingel, keerub kaheharulise mõõgaga, väravavaht ja väljaviskaja siin ilusas Eedeni aias.
Kaks keerlemisest kuuma osutit, kaks tulist tera surub ta sulle vastu rinda, sundides sind samm-sammult taganema lehtlate ja lilleklumpide, purskkaevude ja paabulindude juurest pinutaguste prügimägede poole.
Oi elupuu kuldsed viljad, võipirnid ja viinamarjakobarad! Kes à .....
ESIMENE LUMI
Küla saunad kõik küdemas, haljad vihad haudumas. Möödas rasked rabamised. Poisid, pihtu pehmitama!
Liugleb lumelemmet, langeb maa mõtlikule palgele, kukub murekortsus kamarale ning säbruseks sajuks siis tiheneb. Maha vajutab mahedad suitsud. Ja valges viduses vaikuses võib nüüd selgesti kuulda suure aidavõtme kriginat lukuaugus ja sahvrilingi loksatust.
Oi maa, oi mamma, sinu annid on ütlemata head! Nüüd ise ka pireke puhka nende vastsete vaalitud linade ja selle madala taeva
pehme karvase kasukahõlma all.
Meie aga hakkame kapsaid servima ja kaalikaid kupatama, sink .....
SÃœGISKÃœNNID
Sõitsid suured sahad sõõri, sõõri päeva järjest pisenevas ringis. Sulas söödiserv, kahanes kahvatu kõrretönk. Jäid mustama taha päratud põllupalakad — kalevised kangad, kui siit viimase pika põrinaga mindi koju - katuste alla.
Lage, lõhnatu, hääletu avarus . . . Ei kivi, ei kõndu, ei rõuku, ei redelit. Tulgu nüüd tuul — või kes tahes, ega ei komista.
Niisugune rõõm kohe et...
Tunnen end kasvavat, kasvavat, pead puutumas pilvisse, jalad uhkusest harkis, sirgeldamas sõrmega taeva hatusele äärele ..Valmis!", pihud pasunana suu juures, kisendamas igas .....
MARDIHANI
Praetud hani laua peal; mardipäeva peame. Aga kas me ajaloost seda lugu teame,
kust see komme päritud ja kes ta meile andis? Elas kord üks vaene munk Vahemere kandis.
Puldil, krutsifiksi all, pühakirja varjus lorilaule kirjutas kaval hingekarjus.
Ja need värsid vallatud, täis kuuma elukirge, rahval raske ikke all hoidsid vaimu virge.
Autor anonüümsena papikuues käis, paastu pidas, palvetas ja üpris vagur näis.
Sestap paavsti kuuria, kes asja rangelt uuris, soovis näha vaga meest piiskopina Tours'is.
Saabus hiilgav emissar, näol lakeilik kõrkus: Sakramentum! see .....
PUNASED LILLED
Kui looduse ehedus luitub ja vindub, sügissadudes taevas ja maa. meil lehtima hakkavad linnad ja asulad.
Novembrikuu seitsmendal päeval puhkeb punane õis igal hoonel. Novembrikuu seitsmendal päeval igas pihus on punane lill.
Seisis nurga peal sünge mees ja ütles, et see pole see ...
et need kalingurkangad saand kiirguse värvali kateldes, neil heroiliste aastate verd pole piiskagi küljes — ja rahvas kroonupühalik-rahulik-rõõmsalt möödub ajaloost, ausammastest ja tribüünidest, igapäevased kõned keelel.
Tule välja, päike, too selgust! üle fassaadide, üle pärga .....
KLIIMA
Tuli sõber sealt — südamaalt. Karakullkraes, luikvalged vildid jalas. Perroonile astus ja — aevastas: nagu tihti novembris, meil taevas taas vihmukest, vihmukest valas.
Tuli sealt, kus on kehtimas korralik ilm, selgelt piiratud, toekas ja kindel. Mahajäämus on tuntav, mis salata, meil meteoroloogia rindel.
Hea sõber, on kahju su kasukast, ja kuigi kalender meil sama, peaks - kui mitte muuga, siis kliimaga teisalttulijad arvestama.
ANTAIOS
1
Targasti toimisid, mees, et sa testosterooni ja barbamüüli ei pruukind ning pikemalt tohtreid ei tüüdand, vaid et viivitamata sa pakkisid pauna käpikud-kapukad, villase vesti ja väikese veekeedukatla,
suusad siis õlale tõstsid ja rutakalt läbisid linna, saapaninadel silmad ning
veereva vaguni trepilt viimase pika ja piinatud pilgu telemastile tagasi heitsid: Hüvasti, trummeldav tehismaailm!
2
üksikut teed unarat, kuhu koormaist poetunud pepri, astusid heldival meelel, ja mustava kuusiku käärus lõkke sa süütasid siis, et tõrvata sihvakaid suuski. Võidegi kül .....
KUUKRESSID
Hilissügise aimutu öö üle tühja ja lumetu ranna. Aasta lohutuim tund — aga vaata, on sellelgi ööl oma lill. Pilverebendeist plinkivas kumas valkab kuukresside võbelevaid kõtru. Vastu lõikavat tuult,
vastu marutsevat merd, mõrtsukmusta, tõukab maa oma kummis kivise rinna,
täis helkivaid hõbelitreid.
ROHTAED
Ammuks see oli . ..
Ees tülikad patsid, pildikest tegid ja värviga katsid
rinnuli laual, kus leib ja silk. Pildikest - endasse-pööratud pilk.
Hall oli katus, kuid pildi peal säras see - punaseist punaseim seal.
ümber kui ägati murest ja vaevast, selgeks ja siniseks maalisid taevast.
Kõrvust läks mööda kõik argi-proosa, õilmitses unistus - valge ja roosa.
Uibuaed, uibuaed . . . Hommiku kastes avaneb värav sind sisse lastes.
Suureks ja targaks ja tugevaks saad palehigi sees harides maad.
Tunned, mis tähtsus on aedniku tööl lõket valvates hallaööl.
.....
