KAIGAS

Möödas on barbaarsed ajad, kus ei seadust ega korda pühaks peetud, vaid kus kaigas

kaika kombel kohut mõistis.

Olgu omad, olgu võõrad, olgu süüdlased või süütud, huupi kaigast keeruta .....

Loe edasi

KEVADISED KOPLID

Päike küliti mäel, taevas silmili järves. Kaks värvi - lahustund valguses: sinine voolamas rohelisse,

haljus imbumas sinasse.

Keskhommikul, kui karjalauda uksed avati ja kandilisse kiviraa .....

Loe edasi

Öö

Kolm korda kuskil hõigati
ja puude ladvus kustus kaja,
tuul nagu pooleks lõigati
ja öö sai ümber väikse maja.

Nüüd mahajäetud aiateel
siil tatsab, kormitsedes toitu,
ja ööbik hõiskab veel .....

Loe edasi

Kohtupäev (1978)

Mis nukker nuuksatus,
mis raske ohe?
On mere kohal pilv
kui hiigla lohe.
Ta poole pahisedes mõõnab voog.
Ta londi langetab.
ta mere tühjaks joob.
Ja mere põhjal lagedal,
veekasvest kaetud.
see kõ .....

Loe edasi

Avalaul

Näe, puhkeva päikese põletav lõõm
käib süütamas kevade tähti:
maailma on vallutand uhkav rõõm -
kõik uksed on tuulde lahti.

Lööb rannale laksudes mere voog
ja jõgedes vahutab vesi.
ja .....

Loe edasi