Mu pakane, mu talveke kas mul armu annad, miks näpistad mu ninakest? miks külma tuult sa kannad?
Kahekesi tähtede all ühel õhtul sammusime Loodus leinas suve mil kõik õitses ja helises oli soe ja valge Nüüd vaid teineteise soojust südames tunda saame
Su silmad hallid pehmed huuled Oled mul kallis neid sõnu nüüd kuuled Kuid hilja on nüüd, kõik mööda on läinud tunnen suurt süüd ühist rada me käinud
See on südamevalu ei miskit muud Vaid ühte sult palun, et saaks veel korra su suud Muud ma ei vaja ei saa sinuta harjuda Nii et kogu maailm kajab võin seda ma karjuda