NiitSan luuletused

Päikese paiste mind pimestas.
Hing löödi katki,
"Nii üksik"
Külmetunult tänaval.

Kas tõusta suudan?
"Jalad alla võta mees".
Kuhu kadus jõud ja jaks?
"Pilvepiiiril omasi kohtate".

NiitSan
27.08.2022

Meie hommik

Hommikul ärgates,
Silmi avades.
Kohmetult sind haarates,
Suudlused,
Sellest saab, kõik alguse.

Liigun kaelalt su pepule,
Nii prink,
Südame kuju, meenutades.
Nüüd neist haarates,
Olen valmis,veel
kaugemale minema.

Tunnen kuidas su küüned,
seljal kriime kritseldavad.
Ei ole see valu,
Vaid eriline nauding,
Ilusa hommiku,vihmasadu.

Tööle sõites,mõtlen,
taas.Sinu kõrval,
Soovin ärgata ma.

Kallis,
sina oledki,
Minu, miss universum
See kõige õigem,
ideaal.