õnne luuletused
Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub
Kokku 109 luuletust õnnest ja õnnelikust olemisest
Õnn mängib peitust minuga
Õnn mängib peitust minuga
otsin teda ma
Õnn mängib peitust minuga
ta pooli ei vaheta
Otsin õnne siit ja sealt
otsin ikka veel
Õnn ei välja tulla taha
aeg ju pooled vahetada
Võtan kokku kogu jõu
pühin higi,küsin nõu
Endas kõik ma ära muudan
küll siis õnne leida suudan
Leidsin õnne ülesse
ta peitu pugend õuele
Iial enam taha ma
mängida peitust õnnega
Üht lillekest...
Üht lillekest ma jälgisin
ja ootasin õie avanemist.
Ootasin päeva, ootasin kaks,
aga mul ei katkenud jaks.
Üks kaunis päev mul õnne tõi,
nägin, kuidas puhkema lõi õis.
Kastetilk helkis õienupu sees,
minul õnnest olid silmad vees.
Päikesekiir puges lillenupu sisse,
soojus tuli südamesse.
Õis see avanes taevani,
mul hinges rahu on siiani.
Esimene medal
Ei lootnud, et meil oleks kohta
õnne ettearvamatu lahkusel
võistlustele niisamu ei lasta
Eesti sai medali saatuse tahtmisel;
olümpiale elan kaasa
nii nagu hokile ja jalgpallis
närv on sees alatasa
usk on spordis nii kallis;
ning juba saime auhinna
silmad ette tegi väike Eestimaa
vehklema saatsime naised sinna
kus on tõusva päikese maa;
Katrina Lehis
ole sa õnnistatud
meedia sind auga ehis
et said vaenlase alistatud
Kõhubeebi
Üks silmatera kogub alles jõudu,
veel päikene ja kuu tal korraga on ees.
Kuid juba noore ema silmis õnnetõusu
võib märgata
ja vastse isa armastus neis mõlemis on sees.
See väike silmatera rõõmu laotas õue -
on taevalaotus õnnepärleid täis.
Muist kukkus vanaemadele põue.
Uus staatus sobilik neil näis.
Palun koo, kindad mulle päikesest
Et kõik mida katsun, oleks õnnega koos
Palun loo, suurt tunnet väikesest
Et kõik mida hindan, leiaks koha siin loos.
Palun soovi, mõtted ainult head
Et kõik mis juhtuks, oleks määratud nii
Palun öösel, paita minu pead
Et kõik mis halb, poleks taluda piin.
Palun aita, mul rajada rada
Et elu looks õnne ja jumal näitaks teed
Palun purusta, müürid me ümber
Et alati kui lahkun, poleks raskem veel.
Annika.
Ilois
Olen lill,
õielehti lõpmatu hulk…
Minu pilk vaatab igasse silma.
Teekond juurest maani,
maast taevani pikk –
ulatub igasse ilma.
Südamik seest välja,
väljast sisse äraostmatu
päikesekuu kehalik.
Mittenopitav nimetamatu,
hinge lahustav hindamatu,
kogemuspõhiselt hoomatav,
pühade aegadel pühitsetud…
Õnnelik.
/Mari*Uri/
