Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused Luuletus.ee äpp

Kategooriata luuletused

 kategooriata Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata

RSS

Uued Lühike (1-200 tähte) Pikk (201+ tähte) Hinnatumad Vaadatumad Kopeeritumad Parimad

Kokku 1211 kategooriata luuletust

S.O.A

Sa oled armastus, kas Sa tead…
Kui südantsoojendav lõputu päev.
Sa oled ime, millesse uskuma pean,
Sest seda kristallselgelt enda ees näen

Sa elad mu südames tasa ja vaikselt,
Täidad hinge ebamaise rõõmuga.
Sa annad mu elule lõhna ja maitse,
Sind hingan ahnelt iga sõõmuga.

Sa oled mu tõeline teine pool,
Minu hinge ja südame hoidja.
Heledalt särav täht minu elulool
Põletav-tulise kireleegi loitja.

Jah, armastus, see oled SA!
Kõige võimsam ja tugevam tunne,
Mida eales ilmsi olen tundnud ma
Või siis, kui suikunud unne.

Minu ühendus Jumalaga
L ..... Loe edasi →

— keelatudA
58
31/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

kui möödub ilus plika

Isa anna mu keelele
vitsa ta paljudest sõnadest
purju end jõi nüüd
ringi lällab lihtsalt

mu pilku
ka muiates sõitle
mis endaga ei võitle
kui möödub ilus plika
talle järgi vaatab
hoopis pikalt

tsüklist „Poisiiga“

— lembit
13
31/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Tere, Lembit

Tere, Lembit! Sa üllatad endiselt mind tõsiselt. Olen kõiki Su luuletusi lugenud. Mõnda isegi mitu korda. Ilmselt oled seda teinud minugi luuletustega. Aeg oleks vist juba kokku saada. Meil on mille üle arutleda.
Su viimane luuletus vabadusest ja surmast jahmatas oma kosmilise valu piiridega. Selleni tavainimene üldiselt ei jõua. Selleks peab olema tuttav universumi evolutsiooniga. Teadma üht-teist galaktikate hiigel-vesinikepilvede, tähtede sünni ja surma kohta. Teadma hõõguva maa tekkimisest, selle jahtumisest.. Et jõuda õunauude õitsemiseni praegu välja.

ühtäkki mõ ..... Loe edasi →

— lille
5
29/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

ühtäkki mõistad

ühtäkki mõistad
vabaduse eest surra
see ongi su saatus
kaugemale tähtedestki
tunda elu kaotust
kaugemale tähtedestki
tunda oma kaotust

— lembit
7
29/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

ära küsi

suu minult on hakanud
küsima kas hingega saab
kokku üldse kunagi hing
öösse vahtides vaikisin
kaua mis on ööliblika
otsatu lend vastu mu
valgustatut akent
kui me ka ise oleme üksnes
Sõna ja valguse kannatlik loome
aru saaks
läheme kuhu poole


„Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.” (Johannese 1:1)

— lembit
2
29/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

unetus



sääl kuskil Su plikaohtu
kõhnad armsad õlad
pelglik suu
oh jumal kui puhtad
sõnad läbi kleidi
keha hõõguvkuum

ära küsi miks kokku said
Su arm
mu poisiea arutu süda
me vere ootus suur
hinged ahnelt otsisid
üksteise suud

jah hetk täis saab hellust õrnust
keel kogemata kui suus
puudutab Su nime
kui oleks me armastus
alanud otsast ise
arglik uus

Su plikaohtu armsad õlad
õunarinnad
oh jumal kui puhtad sõnad
me palavikus hing ja suu

tsüklist "Poisiiga"

— lembit
16
07/06/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

tagasi Sardiiniast


oo helde lõuna
sinimeri palmid tuules
mu eluahne veri
palavikus huuled
kuis ihkan tagasi linna
mis valguses supleb
jäädagi sinna
süda kus lillena puhkes

oo helde lõuna
sinimeri palmid tuules
hing mu nuukseid
nüüd ära kuule

*
küll tahaks olla
vahel lauaks
mil leivakäär ja piimakruus
õhtul köetud saunaks
sügiseti tee ääres
verev vahtrapuu
sul peatuks mõni pilk või käsi
nii pehme kuum
sa olemast ei väsiks
et hetk on hiigelsuur









— lille
9
01/06/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

rääkimine

peaks nagu kogu aeg
millestki rääkima
või järsku enam ei peaks
õieti ei tahakski seda teha
kuidas näeks olemine välja
ilma sõnadeta
üksnes rohu kasvamine
puude lehtimine pilvede
liikumine taeva lael
lillede õitsemine aias peenral
liblikate laskumine õiele
õietolmu ja nektari järele

kuidas suudaksime me koos
hoida siis aega siduda inimest
kokku eluga
aidata tal olla päevas kinni
äkki ei peakski su käsi
olema kogu aeg ümber
elu kaela
kes teab kuidas peaks

hennapõõsad on hakanud
õitsema meel astuma
nende okste alla



— lille
7
28/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

käes sirelite aeg

sirelite õitsemine
magada ei lase
kortsus tekk ja linad
kuumab ase
nende lõhn ja puhtus
meeltest üle uhkab
hommikuni veres
kobarate hõõg
õitest lookas okstel
puhkemise rõõm

— lille
5
28/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

suvi on alles ees

Sipelgate teeraja kõrval
kükitades

kui suve kulgemisega
saab kokku meel
ta mõistma hakkab
pilvede ja puude keelt
sind haarab äkki tänutunne
olemise eest
kui pikk selleni on olnud tee

nägemaks kuis sipelgas
liblika ajab lendu
ta ära läheks
tal tee pealt eest

et õitsemise heldust
tuleb päeva veel
ja sina oled selle
suure ilma sees

— lille
7
27/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

olemise sinirahu

hommikusse ärgata
nagu pilv jõgi puu
teada alles on
ilm keel suu et
sõnaga saad puutuda
hetke uut
tal lasta eluks muutuda
õnn nii suur

läbi sinu peo ja meele
voolab igavik
tõuse asu teele
nagu pilves vihma tilk
kaua oled olnud
sellest lahus
mis on olemises
sinirahuks

— lembit
4
26/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

on hea

nii hea et elu igat hetke
enam teisega
lepitama ei pea
on sellest vaba
nii hing kui vaim peas
on alles valgus aeg
Sina mu arm
Su plikalik sarm

olemise lõputu heldus
liigränk vahel liigkarm

— lembit
3
26/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

tulbid

õhtul tuppa tulles
kaua seisin trepil
vaatasin tulbiõite
sulgumist
majast väljudes
hommikul ootasin
nende avanemist

ah millal see oli
Su huuli ma jõin
kuumi suudlusmärgi
läksin päeva
ainult Sinu järgi

— lille
3
26/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

peenraid tehes


ära tee mulle palun
haiget
ma eal saada ei taha
õitsemisest kaineks
lakata joomast päikest
avamata puhkemata õisi
neidki mis kinni alles
kus varjul õis valge

neid hetki kallis
koos kevadega kingi
sama heldeks nagu
päiksest maa siis saab hingki
see rõõm riivab
tiivaga siueldes mind
sindki









— lille
2
26/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

ka siis oli linnas kevad

kuhu kadus Sinus
see tüdruk
kes kodumaja seinalt
õhtuse päiksekillu
mulle peopessa
kartlikult andis
palus
ta ära ei kustuks
kuni minuni kandis
kellega koos ronisime
kirikute tornides
linna plekistel katustel
ikooni ees süütasime
küünla

kuigi ka siis oli linnas kevad
ei suudelnud ma
kordagi teda
meist kumbki ei julgenud
seda teha
ma ei öelnud ka Sulle
oled tüdrukute seas
kõige kenam
igaveseks armas
tänagi seda sõnadega
öelda kardan



— lembit
11
27/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Suvekillud

Igal päeval, igal ööl,
on mul tähesära vööl.
Suvest kilde kokku korjan,
neid on juba suurel hulgal.

Osadest teen kauni kaelakee,
osadest vitraazklaasi teen.
Kilde säravaid nii palju minu ees
ja südagi särab rõõmust minul sees.

— Lilia Järv
1
25/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

meel imestamast

veel ikka imestamast
meel ei väsi
pärast pikka talve kuis
külmund mullast
tõuseb päikse kätte taim
maja taga rohus
nüüd õitseb kõrvu
nurmenukk ja maasikas
lehtind kask
ja päeva tulvab
kallasteta heleroheline mai
hing vabaks talvest
viimaks sai

— lille
2
25/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

ühtäkki öö on kadunud


need valged ööd
peast aru viib
see valgus aknas
ta hullemini veel
kui viin pähe hakkab
ei taha see lakkaks
kõik justkui alles ees
täis ootust meel
kui lausub keel
nüüd aeda ava
majal kõik aknad

— lembit
4
27/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

pilk aastatuhandete taha


Türgi mägiküladest alla tulnuna
Nikaia poollagunend kirikus

tuled hommegi
enne vaibale astumist
kulunud kingad võtad jalast
turistide silme all
võõras kel pühadus
Meka poole põlvedel
palvetad hardunult üha

mandariinid kullendavad mägedes
puude okstel eha valguses
oliivisaludes laotakse
võrke puude alla maha
granaatõunte kastid traktori kärus
saanud on täis
hämardub
pintsli käest paneb
nüüd mus looja
kõikjale õhtu las hoovab

— lembit
5
24/05/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri
Kokku 1211 kategooriata luuletust
Otsi teema järgi:
sõda ukraina mõtted süda maailm meel okupant rahu


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti