Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused

Kategooriata luuletused

 kategooriata Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata

RSS

Uued Lühike (1-200 tähte) Pikk (201+ tähte) Hinnatumad Vaadatumad Kopeeritumad Parimad

Kokku 1223 kategooriata luuletust

Sügisel

on tiivad
on uued tuuled teel
on targad plaanid, mõtted
on luuletuuled
on kurbust, nukrust täis meel
on kallis 1. septembr
on uus koolitee
on uue elu algus
on targad raamatud, mis lugemata veel
on muutlik meel
on varud, mis salvedes
on sügisannid need.

On sügis meie mõtteis juba
silmis helgib rõõmupisar.
On tulla sügisel nüüd luba.

— Lilia Järv
2
10/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Sügis

Kui hommikul vara ärgata,
vaata vaikides ringi,
kas tõesti on juba märgata
sügise loodavaid kirgi?

Kas on hommikuses udus
tunda näol karget õhku,
loodus, mis on veel elus,
vaikides haihtumas õhku.

Sügis õrnalt lehti paitab,
värvides loojanguvärve,
nii suvele vaikides näitab,
et sügis vargsi saabub jälle.

- Tarmo Selter -
2022

— Tarmo Selter
10
10/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Õhtu

Väikesed pilved kaunimas taevas
on mõtted Su südame seest.
Miks ennast Sa hetkes sellega vaevad,
mis ootamas elus Sind veel?

Ava süda, naudi hetke olemust ilus,
lase endasse loojuv õhtupäikene,
mine pilvedest mööda, mis tekkimas Sinus,
siis tärkab uus tunne nii väikene...

- Tarmo Selter -
2022

— Tarmo Selter
2
08/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

mõned read

Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul ..... Loe edasi →

— lembit
10
07/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Juba sügis ringi hiilib

Juba sügis ringi hiilib,
tuul ta vihmamärgu juukseid föönitab.
Suvi ei taha jääda sügisele jalgu,
oma kuldsed kingad sügisele annetab.

Päevavalgus tõmbab ennast kokku,
jupikese endast hämarusele ulatab.
Traatidele linnud kogunevad kokku,
otsivad oma lõunakaart.

Kahju sellest, et rännuteele,
oma laulud nad kaasa võtavad
ja minu hinge kurva meele,
maha jätavad.

Juba krõbistabki sügis aias,
puudelehtedes sahistasb.
Tasa, tasa oma kuube,
vahest nuttu lahistab.

Siiski igas vihmapiisas
on päiksehelk sees.
Siiski iga järgnev päev
rõõmu meile teeb.

— Lilia Järv
15
07/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

õhtu maal

kuu küpse odrapõllu kohal
rohi kastest märg
nii juba mitmel õhtul
hetk kui tarus mesikärg
meeltes ammu unund lõhn
üksik ritsikas
üleni vist siis
kui olin alles laps

tee ääres raudrohu
valge õis helendumas öös
männimetsas veel vaid alles
vaigust lõhnav päeva hõõg
see valgub õhturahus
omasoodu verre
jääb sinna ööks terveks

*

mu sõrmed janunesid
Su puudutusi
üle riigipiiride
lumiste mägede
nad ulatasid unes
üksteisele käed
me silmad seda näeks
me selle sisse jääks

— lille
5
08/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

vihmane päev

armsamana mu juures
suvel iga õitsemine
lahustub mis veres
muutub sellest ise kireks
iga päev mida juua
suu juurde janus tuua

tean tean
olema pean lahus sellest
pika sügise ja talve
aita mind õhtul selles
mu sosinal palve

— lille
5
06/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

mnjah

koormaks oled võtnud Inimene
vastutada kogu universumi eest
maa peal iga lille teadmata õieti
milleks muutub tähtedel leek
ootab neid vulkaanide kustumise saatus
või õunapuude õitsemine aias
mille kohal mais sinitaeva laotus

kaua väga kaua tuhandeid aastaid
on inimene olnud julm vägivaldne
ülekohtune oma õe ja venna vastu
täitnud sellega talle antud üürikest aega
millal ilmas valitsevaks saab
õe ja venna ema arm mina ei tea
kuis ka ei prooviks tulevikku
küünitada kaela
ometi on maa peal jätkunud miskitmoodi
siiski ilu ja emadus olnud ruumi
..... Loe edasi →

— lembit
7
06/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

vihmane päev, vaataks ka mõne hetke sisse

Alguses oli Sõna

sajab vihma tüütult pikalt
Sõna tule jälle õeks
istu koos minuga kõrvu lihtsalt
ole kuppudes voolavaks jõeks
vaata kuidas igas tilgas
valgust kukub rohtu maha
Sõna vihma lähelolu
meel mul tunda tahab
hetke laiali seda
peoga kõikjale jagab




— lille
1
06/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

üks meil kodu

üks meil sinuga kodu
mu päevitunud käel
roniv sipelgas
tee äärses tolmus
verev kurereha
õitsema hakanud takjas
suvetaeva valge pilv
järve kohal päevast
järgi jäänud kauge eha

üks meil kodu keskpäevaks
rohus kuivav kaste
teeäärsed suured kased
traadil kraaksuv vares
küla keskel
pesal alles tiibu saputavad
kure pojad
aias varju otsiv rohukonn
palavusest aknalaual
toas magav kass
Sina kes Sa emaüsas kannad
hellalt oma last







— lille
3
06/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

õhtu suvehütis

mis rõõm penikeeltes
vesikasvudes jõega
saada olla jälle üks
vees eha värvi
õhtusse soojust
õhkuva männimetsaga
veres tagasi on sama hõõg
kurgus sellest
üksolemise kaua
oodatud sõõm

— lille
6
05/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

august


sookurgede
tarretav trompetihääl
täis seda on jälle taeva alune
justkui suve lahkumishääl
kostub vastu säält valudes
ma kuklasse ei aja pääd
meelt paludes hing
mitte seda ei janune

— lille
6
05/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

midagi loodusest

öös jõgi voolab männi
okste vahel tähe valgus
kui palju kordi
see mu hetke hoovand
olnud lähedal
nii kaugel

— lille
59
04/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

kust lahkund sõbrad

kui nukker igavus
on mahajäetud majas
kust lahkund sõbrad
ära joodud vein
tuul laualt
lakub maha
sinna jäänud kardinaid
toas hämarus
ja sirelite lõhn on vaid

— lille
11
04/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

pubis

tegelikult ei taha ma enam
midagi muud
kui juua Šveigi kombel
pärast sõda kella kuue ajal
lähedalasuvas nurgapealses baaris
ära oma kann õlut
vaadata kuidas alaneb
kruusis õlle vaht
klaas tõmbub higiseks
enam midagi teada sellest
et kärbsed on keisrihärra pildi
täis sittunud
mu pealagi kiilaneb
bensiinihinnale keevitab
müügimees
homme 10 senti otsa
kelner on jälle vett
õlle sisse kallanud

— lembit
2
04/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

parem on, kui Sa ei loe neid ridu

ära ütle mulle suu
varsti ilma jääd
leeklillede hullutavast
lõhnast taeva alusest
vaid saab närtsinud
hetkete ruum
lahkunud kust juuli kuum
silm ussikeele õitest
tee ääres otsima hakkab
suve kõrget taevasina
vihmases septembris
*
ära loe neid ridu
ma ei taha et saaksid kurvaks
suvi on siiski eelkõige vabadus ja rõõm
*
Su suudlusest igal õhtul
kahe käega hoides kinni
ümbert Su kaela
tunnen hing on alles
kergeks muutuvad
kõik me vaevad
kui elu nõnda täidab aega
meil antakse sääraseid
hetki kalleid

— lille
9
04/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

seegi suvi

lõigatud odra põllul
kurepojad õhku
tõusmiseks
rapsivad tiibadega
seegi suvi saab otsa
enam iial teda sa kohta
liig valjult ära sest ohka

— lille
38
04/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

südasuvi

meel täitus täna tänust
et põld saab olla põld
jõgi jõgi pilv pilv lill lill
leht oksal leht
et kõigest sellest
rõõmu täis on hetk
silm seda jälle näeb
ja kõik see tuleb
mitte inimese käest

— lembit
3
03/08/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Suislepa Veski kohvik


Majesteetlik! Uus ja hele vammus,
kõvakaap- see uhkus kutsub kaema.
Mehe selget mõistust, käte rammu
kulus palju, palju nähtud vaeva.

Maapind sajandite koormast võngub...
Võrsub endistviisi põllul rukis...
Põue talletunud muistset hõngu
kandub veskikivilt tuule kukil.

Aastatega muutund kest ja sisu,
kindlalt sammub uuenduste poole.
Õdus õhkkond heietama kisub,
aromaatne kohv lööb punkti loole...

Välja serval valvab võimas tante...
Möödakäija adub aja sõudu.
Meistri nimi ürikusse kandke!
Tiibadesse tuult ja lennujõudu!


— ERNA KUKK
6
30/09/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri
Kokku 1223 kategooriata luuletust
Otsi teema järgi:
sõda ukraina mõtted süda maailm meel okupant rahu


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti