Armastuse luuletused
Kokku 1340 armastuse luuletust - ilusad luuletused armumisest
Olles koos
Jah, tõesti Sa oled ju siin -
Sinu olemus, ilu ja iha,
mis kuhugi ära meid viib,
kus midagi polegi näha.
Sa oled siis ainult Sina ise,
meie kõne vaid käib kehakeeles,
luues vestluse mõttelise
meie hinges, kehas ja meeles.
Olles koos, siis oleme üks,
milleks meile on teeselda vaja,
kui teeskled, see tähendab üht -
jääb ühine tee selja taha.
- Tarmo Selter -
2023
Vanaema
Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.
Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.
Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.
Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.
Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.
Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu .....
Palju õnne!
See päev nii kaunis,
täis säravaid hetki,
Sinuga naudin
päikese helki,
olles nii kaugel,
samas mu kõrval,
Su ilu ei rauge,
naeratus kõlav,
seal Sa siis särad,
lood päikest, lood ilu,
eilsest saanud on täna,
veel õnne soovin Sinul.
- Tarmo Selter -
2023
Armastuse piin
Miks on nii
Et see kõik on justkui piin
Kui olen siin
Koos sinuga!
Miks on nii,
Et see kõik on justkui rutiin
Kui oled siin
Koos minuga!
Ma soovin olla üksi
Kuid jälle oled sa siin
Avamas uksi
Mille taga piin.
Miks su sõnad teevad haiget
Ja samal ajal hoolivad
Kas armastusest on saanud miskit sünget
Kuid teod muud soovivad.
Kas on need ainult mu mõtted,
Või tegelik reaalsus
Alandlikkuslikud võtted
Amoraalsus.
TÜTRELE V (ONGI KÄES SU MIKSID)
Ongi käes Su miksid,
minu armas laps.
Mitte, et ma keksiks:
juba oled kaks!
Pisut hakkad vastu,
öösel nõuad pai.
Aga poed siis kaissu -
oled minu vaid.
Iseloomu näitad
ja vahel ajad jonni.
Kui ma Sind siis paitan -
palud minult kommi.
Mõned rõõmuaastad
olen olnud Sinu isa.
Ma südamesse vaatan
ja ootan rohkelt lisa!
Üksi
Keegi meist üksi ei ole,
kuigi vahel on tundumas nii,
tuttavaid läheb ja tuleb,
kuid ikka seisan üksinda siin.
Siiski on keegi, kes hoolib
ja muretseb, kuidas Sul läheb,
vahel Sa seda ei teagi,
vaikus kustutab viimsedki tähed.
Ole avatud, tunneta teisi,
kes hoiavad, hoolivad Sinust,
nii sõpru Sa leida ju võidki
elu varjudest väljuvast ilust.
- Tarmo Selter -
2023
Sinilill
Hoidsin peos üht sinilille,
see oli kord varakevadel,
kui lumi sulas päiksekiirtes
ja esimene kevadlill lume alt vabanes.
Sinilill oli nii õrn ja nii ilus,
ta avas mulle oma südame,
sel hetkel ma tundsin,
kui olin noor veel,
kuis armastus minus lõi õitsele.
Leek minu sees
Lõi korraga leek minus lõkkele
otse mu südame all
ja taevas kuu oli veretav
südame all tunne nii põletav
Ühtäkki õitsele lõid kõik puud
keset külma jaanuarikuud
lilled ärkasid lume seest
vulisema hakkasid kevadveed
Tunne võimas oli südamel
armastusest õhkas rind
elu järgi hing janunes...
armas oled kodumaa pind
Mu südame päike.
Kallis mu arm südamesoov
mõtlen igatsen ihaldan Sind
mu hinges äike ootan päikest
läida mu kirg igatsuse leek
oled kaunis sulnis päike
ole kõrval vaja Sind
lohuta haara embusesse mind
Su kallistus on kuum
Suudlus mesi palsam hinges
ootan tule läita igavese hinges.
Sulle
Sa tuled, Sa särad,
Sa oled naine.
Sinu silmade sära
on ebamaine.
Sa naeratad, oled ilus,
tark ja imeline,
see kõik peitub Sinus,
on tunne Sinunimeline.
Sa oled hea, oled soe,
seksikas ja hell.
Sa minu kaissu poed,
Sul käed ümber hoian küll.
Sind näen ja kallistan,
suudlen Su huuli,
hellalt hoian taas
Sind maani ja kuuni.
- Tarmo Selter -
2022
Sina
Sa tuled, kaunim kui õis,
särades päikesena seal.
Su silmade sära pimestada võib
koos naeratusega huulte peal.
Sinu olemus loob headust
ka kõige nukramas paigas.
Sa oled üleni teadus,
mida keegi mõista ei aita,
olles salapärane naine,
särav, kaunis ja ebamaine.
- Tarmo Selter -
2023
TÜTRELE III
Juba aasta meiega...
on liiga kiirelt see,
linnutiivul tuhisenud
meie ühistee.
Minu väike silmatera,
kui Sa tulid meile -
nõnda väike, olid keras
justkui alles eile.
Aga täna juba tõused
oma jalul püsti.
Uued naerud, uued rõõmud
kõik on niivõrd hästi!
Minu õnn on näha seda,
kuidas Sina kasvad.
Tahaksin Sind kallistada
ja mitte lahti lasta.
Iga kord, kui hakkan minema...
Iga kord, kui hakkan minema,
kuhugi poole liikuma,
kiirel sammul tõttama,
kodu poole tagasi kiikama.
Läbistab mu südant magus-valus tunne,
siis kurbus tõuseb taevani,
ja valu karjub, karjub mus üleni.
Iial ei tea ette ma,
mis mu kallist kodust saab
ja kas suudan teda ükskord kaitstagi.
Iga samm on valus südamel,
kui liigud kodust eemale,
ükskõik, kui pikaks ajaks siis-,
usus jõuan koju tagasi,
sest kodu-ja kodumaa armastus ei lõppe mitte iialgi.
Jätkub
Sind kohtasin,
kui maailm oli parem paik.
Olime alles lapsed,
suureks kasvamist oodates.
Mu pilgu sa püüdsid
ning panid mõtlema tulevikule.
Selle maha salgasin,
polnud ma ju keegi.
Oleme suureks kasvanud
ja rohkem õppinud.
Pole me enam riiukuked
üksteise kaela kallal.
Alla surusin oma tunded,
kõik need aastad tagasi.
Sinu helge naeratus
tagasi tõi nad.
Kuid hetkel see lugu
peab sinnamaale jääma.
Pole see läbi,
jätkub veel.