Armastuse luuletused
Kokku 1324 armastuse luuletust - ilusad luuletused armumisest
Puu ja Hing
Üks Puu kasvas keset aasa.
Olid haprad ta tüvi ja juur.
Tuul oksi tal sasis ja lehti viis kaasa,
nii kaitsetu oli see Puu..
Kord kaunil suvisel ajal,
kui aas oli rohelust täis,
üks Hingeke tundmatul rajal
end otsides ringi seal käis.
Kaks hinge sel üksikul aasal
teineteisest lohutust leidsid,
Puu õitses ja Hing elas kaasa,
sügistuule eest endid nii peitsid.
Sest ajast on möödunud suved,
kuid Hing ei tea teisi radu..
Ta Puu juurde alati tuleb
ja rändab nii aastasadu.
purutee
ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis
hetkega mis jäi
kes minu pihta
helilaineid loopis
maada-mööda enam
pinda
ei käi
orgastilises
selverite sajus
kohtab aiva
sügavkülmi mannekeene
mitte miski suhu
võetav ei näi
ma ei seedi
vorstikange
ei pelmeene
korra ennustati
kohvipaksu pealt
- kuid enne julmalt
kannupressi suru! -
tulevik see tuleb
rida-realt
aga sorry
kust sai siia
see teepuru
ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis hetkega
mis jäi
aga tollest
mis on mulle kõige-
kõige
ma ütelda ei tihka
ega täi
Sanya
mägilane
prindin
oma sõrmed
sinu rinnale
nädal veel ja
needus
ujub pinnale
nädal veel
ja sul ei ole pääsu
ka kangeim rahn
ei sulge
väljapääsu
algab sinu
rängim ülestõus
mul ei ole
kahtlust
sinu jõus
kuid mul ei ole
kaasa-tunnet
sulle
oled võlgu
selle vaatepildi
mulle
kordan - kordan
ühte võlusõna
ma ei kuula
ammu enam
sõna
ma ei karda
ammu enam
hirme
ära närituna
läbi valukirme
pausi peale
jäätub
sinu pilk
sulab süda
nagu elav
tinatilk
nõnda sureb
sõdalane noor
ja nõnda
tantsijannast
laulab haldjakoor
Sanya
paaritus
köida mind
muidu lagunen koost
kuni uue joogi
janusele tood
sumisevast soost
kata mind
kuni vähemalt pooled
pilkude nooled
on endale leidnud
uue ohvri
keela mind
muidu tantsides lendan
ja kaotan päriselt enda
sinna kuhu
kuuluvad paaritud
saada mind
kuid ära puutu
kuni näen oma
päästvalt pimedat
aknaruutu
tänan sind
Sanya
Tark mees
Vabanda - ei armastanud sind.
Sa olid liiga palju
minu moodi.
Ei armastanud ennastki ma veel...
Ja patupaigana näis iga segi voodi.
Ma kohtasin üht väga tarka meest,
kes ütles: valvsalt hoidke
oma kodu-ust -
sest kui sa selle ükskord lahti paotad,
ei pruugi leida sarnast armastust!
Ta ütles veel, et hoidke oma tütreid,
et nad ei läheks armu
mujalt otsima -
sest muidu nad ei naase iial koju
ja jäävad tiivutuna torme trotsima!
Sa vabanda - ei armastanud sind.
Mind põhjusega
lahkulööjaks loodi.
Üks erinevus siiski painab mind:
kas ikka poegadega on kõik sam .....
Kes julgeb teotada armastust
Kes julgeb teotada armastust
armastust, mis süütu, naiivne, siiras vaid
Sa teotad ja pilkad kellegi armastust
kuid sa ei tea tema südame tagamaid.
Sa ei tea, mis uksed on avanenud
või mis väravad sulgunud selle armastuse ees
Sa ei tea, mille arvelt on teed tehtud
mida ohverdatud selle armastuse eest.
Sa ütled - ma naeran
puhast armastust leida võib vaid filmis
Kuid möödunud kannatust ja vaeva
ma näen, võib leida ka sinu silmist.
Olemus II
tantsiv vihm oli lummatud
tema eksistentsist,
kattes luigekarva põski
pihlakpunaste suudlustega
tulede värelus sulistas loikudes,
sinine suitsupilv keerles
moodustades igavikuseina
Oh,
oleksin tahtnud tema üle laotuda
nagu vaip
oleksin palunud armu
teda endale
Koos Sinuga
Isegi kui kõnnin suga pimedas,
siis turvatunne mul sisimas.
Päris tihti ma kuulen su südant,
see ikka sama rahulik, ka külmalt.
Sind nähes mu hing läheb soojaks,
nimetan sind mu elu loojaks.
Ma tean, et sina oled see õige,
sest sa tõesti oled üle kõige.
Sa oled mulle, kui teine valgus,
Sinuga mul tuleb lõpp, nagu tuli ka algus.
Unetu poeet
astun mööd võõraid radu,
tuul kannab mind kaasa
kaardiks vaid taevamuster
vettinud lehed lirtsuvad,
mahl voolamas välja
ja tammede allee raamib
rändaja elujooni
Mida ma otsin
inimtühjadelt tänavailt?
loodan kohatu Su varju,
tuul juustes kinni ja pilk,
pilk naelutatud mulle
kuu poetanud põrandale hõbelehti
õrn mustjas riie katmas laotust,
kõik alles lapselikult habras on
unised käed hoidmas
ja peake puhkamas rinnal,
mis küll annaks, et
nii see jääks
kuis nüüd ma magama pean!
Oh ei,
Sinust mõeldes purpurõhetus
ja silmad kisuvad pisaraile
Armastan, kuid ei tunnista