Pikad Armastuse luuletused
Kokku 1115 armastuse luuletust - ilusad luuletused armumisest
Baby...
Baby.... I can't sleep
I need you here, curled up behind me....
Baby.... I'm restless
I need you here, to relieve all my stress....
Baby.... We don't talk anymore
I need you here, so your heart and mind I can explore....
Baby.... I miss you
I need you here.... to remind me of our love that I cling to.....
Baby.... I need you
I need you here.... just to give the strength to get through
Baby.... I love you
I need you here.... so I can prove my love is true....
Baby.... I just need you....
Naine
Naine ...
Sa oled kui mustadest pilvedest raamitud päikeseloojang kesk sooja ja punakat kõrbe.
Su hääl nii mahe ja rahustav, just nagu merelainete kohin, mis vallutab kuulaja hinge ja tuhmistab mured.
Sind kirglikult rinnale surun ning põsel siis tajun su meeldivat, paitavat sõrme.
Kuid kurbus mind tabab, kui pisaraist läikiva näo su juustesse surun ja teadvustan seda, et peagi sa sured.
Ma silitan sind ja su jahtuvat nahka, veel siidiselt mõnusa survena tundub su lõtvunud, kuumav figuur.
Üks karje mu rinnast siis kostub kuid tühiseks sosinaks kustub siin kosmos .....
TÜLI
Kõik tõusud ja mõõnad suhetes,
tulevad - lähevad tundmatut teed.
Üks silmapilk muuta võib kõik,
meid pimedus haarab, on kurjuse võit.
Unetud ööd ja kõledad päevad,
seda kurjuse ahned silmad kaevad.
Vihaseid sõnu kui nooli meil sajab,
järgneb külm vaikus, mis hulluks ajab.
Miks on küll nii raske pidada suu,
olla neil hetkedeil vaikne kui kuu?
Kõik tehtud teod ja valusad sõnad,
meil hinge ju seest söövad!
Raske on näha headust teise sees,
abituna pimeduse sõiduvees.
Kuid hoolimata suhte inetust mõõnast,
lõpuks armastus ju kurjuse võidab?
Anna .....
Meenutus
Kui muuseumis ajalugu ärkab,
siin toas ma vanu asju märkan.
Mõni hetk või seik,
täis mõtteid, tundeid keerulisi,
üksik, habras rõõmuläik.
Ajatuse tuhmund valgus,
lõpuks rahulik ja vaikne,
justkui uue elu algus,
siin julmus enamei paikne.
Tunnetan vabadust ja samas piiratust.
Ses päikselises päevas kui mitu viirastust.
See piiratus mind painab, rusub pinges.
Mind palun vabasta ka oma hinges.
* * *
Mu südame koduks sai maa, mille loojaks sa said,
Suur maa - keset pisike majake seismas on vaid.
Iga kingitud killuke sära saab tagasi toodud,
Ma kannan sest hoolt, et majaksest kindlus saab loodud.
Kuidas suudad sa kilde hoida kukkumast ära?
Kui mõni on tuhmim, sa lisad just sinna sära,
Paistab kodu mul kaugelt, kui särav päike -
See su süda - see sama majake väike.
Tiina Klemets
Ei kuulu sa mulle
Ei suuda sind iial ennast armastama panna,
sa ei tea, et sinu pärast kasvõi maailma lõppu läheks.
Ma sinu pärast end ohverdaks, kõik ära võiksin anda,
kuid tean, sellest kõigest jääks ometigi väheks.
Müüksin maha oma hinge, et tunda hetkekski su armastust,
siiski usun – seda selles elus ei juhtu.
Nüüd pisaraid pühkides ma palun sinult andestust,
et mu lõputud tunded su vastu eales ei jahtu.
Teesklus
Hinges nii lämmatav vangistav tunne,
tean, et sa eales ei kuulunud mulle.
Tunnetes piinlen, sind unustada ei suuda,
silme eest elu kui film läheb mööda.
Kõik pisarad vaikides alla pean neelama,
lootusetut armastust endale keelama.
Kui lahkun ära palun mind takistada proovi,
sinu teeseldud tunnetest ei iial enam hooli.
Kadunud hing
Ma ei lubanud Sind enda südamesse,
olin endas kõik hea ma tapnud..
Ometi tungisid mu hinge sügavustesse -
kaevasid üles, mille ammu olin matnud.
Kaitsva müüri Sa lõhkusid
ja ülesse leidsid mu tõelise palge.
Armusin Sinusse - mu südame Sa vallutasid,
ma jällegi ei uskunud, et see kõik võib olla vale.
Tundsin esimest korda elus, et viimaks olen vaba,
tekitasid tunde, et olen kõik, mida otsinud olid..
Kuid teadmatusest müüsin oma hinge maha
ja vastu tahtmist sai minust mu enda tunnete ori.
Nüüd piinlen tunnetes ja süda on kildudeks -
jäi .....
Valu
Mu pisaratel iial lõppu ei tule,
tean, et Su südames mind enam ei ole.
Ei suuda taluda seda valu,
ära iial enam andestust minult palu.
Hoolimata kõigest Sind jätkuvalt armastan,
mu viha ei suuda seda tunnet matta.
Sind meeletult taga veel igatsen,
kuidas võisid Sa meie armastuse küll tappa?
Lõputu tee
Näen Su silmadest, mida Sulle tähendan.
Igatsedes Sind, tahaks olla Su lähedal.
Mu südames sügaval Sa alati oled,
ka siis kui mind Sinu kõrval ei ole.
Ma tean, et meie armastus ei kustu iial,
kõik mu rajad Sinuni viivad.
Luba, et Sa eales haiget ei tee mulle,
siis igavest armastust tõotan ma Sulle.
Lootusetus
Tajun hingetuna lootusetuse otsatut pimedust,
taas pettununa maitsen elu jagatud kibedust.
Ei suuda lohutust anda tuulgi -
enda rüppe haarates, hellalt paitades mu huuli,
ka vihm pakub lohutavat seltsi lakkamatule silmaveele,
justkui tühjusest satud veel viimast korda mu sihitule teele.
Nagu võõrast - kõnnin Sinust ma läbi,
ei ole peatamas mind ükski vägi.
Minult soovida Sul enam midagi ei ole - ei ainsat sõna ega pilku,
jäta endale mu süda, mis vihapisaratest tilkuv.
Foto
Tuhmunud foto Sinust mälestuseks jäi
ja lootus, et kordki Su kõrval veel käin.
Mu valelike silmi Sa enam eales ei näe,
Su nägu ei puuduta mu soojad käed..
Sa teadsid, et vajan Sind,
aga ometigi reetsid mind..
Ära andestust palu,
iial tagasi mind anu..
Ma tean, et veel kohtume,
seame ennast taas ohtu me.
Taas unes Sind näen,
igatsen kõigest väest..
Unustada Sind tahaks,
tuhmub mälestus sinust ajas..
Nartsisside prints
Mina olen nartsisside prints
ja sina võid olla mu printsess,
kui sulle meeldib mu edev kants.
Minus kasvab lõpmatu hulk õisi,
neid õrnalt nuusutada tohid,
kuid varsi murda ei või.
Sest kui mulle haiget teed,
vallanduvad valust pisarad,
mis meie aiale toovad mudaveed.
Ühel päeval kui mina suren -
tähistaevasse puhu õitemeri -,
et su üles leiaksin, kui järele tuled.
Eetris kestab edasi meie romanss,
mis tähevalgusena mullal sillerdab -
sellest sünnib uus nartsisside prints.
Armastuse piinad
Südames on valu, hinges on piin.
Silmis on pisarad, miks tegid küll nii?
Miks andsid sa lootust? Et võtta see taas?
Miks tekitasid ootust? Et pettuksin ma....?
Miks panid mind uskuma?
Et imed on olemas...
Miks väitsid, et armastad?
Kuid ometi kannatan....
-Andule, minu jaoks kõige kallimale inimesele-
Ailen
Eemale lükatud
Aidata vaid tahtsin sind,
hindamatu on su hind.
Tahtsin näha silmis sära,
aga armusin ma ära.
Tundnud seda polnud kaua,
üles kaevasid mu haua.
Kuhu matsin õrna poole,
Armastuse ja kõik hoole.
Armastada ma ei suutnud,
ei usaldanud ega lootnud.
Minujaoks sa liiga hea,
sammud eemale nüüd sea.
Ja keera ära oma pea,
muidu teen ma jälle vea.
Olen ammu surnud seest,
vajad tundlikuma meest.
Kui oleks ma sinu
Kui oleks ma päike, siis säraks,
et sa pimedust ei tunneks ka korraks.
Kui oleks ma kevadine sulavesi,
hingest sul uhuks minema kahetsusi.
Kui oleks ma tuul su palgel,
ma suudlusi saadaks veel aovalgel.
Kui oleks ma lumi nii õrn,
ei jätaks ma hoolitsemist mitte üks põrm.
Kui oleks ma taevane pilvetups,
su enda sisse mässiks kaitstuks.
Kui oleks ma sillerdav oja,
sul näida püüaksin veetlevana.
Kui oleks ma purikas katuseräästal,
sind kõrvale vooliks endal.
Kui oleks ma tormine äike,
sind jätaks ma rahule, oled ju väike.
Kui oleks ma päike, siis säraks,
et sa .....
Mäletan
Mäletan
Mäletan neid aegu kui olid veel sina,
Mäletan seda hetke mil puutsin su nina,
Mäletan seda mõtet kus mõtetes polnud muud,
Mäletan veel seda, kui suudlesid mu suud.
Mäletan ma aega, kui olid veel siin,
Mäletan aega, kui mu elu polnud piin,
Mäletan seda hetke, kui kõike ütlesid su pilgud
Mäletan veel aega, mil pühkisin sul silmast tilgad.
Mäletan veel sind, peale kõike seda,
Mäletan veel sind, veel enne teda.
Mäletan sind kuni tuksub süda,
Niipea see tuksumata jäta.
Janar 2012-05-26