Armastuse luuletused
Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Kokku 1143 armastuse luuletust - ilusad luuletused armumisest
Armastus esimesest silmapilgust
Kui mu kodukülla sattusid,
minu poole vaatasid,
õrnalt punastasin ma,
seda vist ei märgand sa.
Teadsin koheselt ka,
et su ära võtan millalgi ma.
Ühel reedel taas kohtusime,
kui ühes seltskonnas nägime,
aina hakkasime suhtlema,
ja rohkem kahekesi kohtuma.
Valus oli sind näha
ja head nägu teha,
kui olid koos oma neiuga.
Raskes seisus nägin sind,
muretsema panid mind,
siis me suhe hakkaski,
mida varem tahtsingi.
Me armastust ei lõhu ükski mägi,
isegi mitte sõjavägi!
Sheryl Tammoja
Armastus
Me esimene kohtumine,
oli nii ilus.
Sinu sinised silmad,
lummasid mind esimesest pilgust.
Sinu säravad mustad juuksed,
on kui must öö.
Sinu kaunis naeratus,
kui päikese paiste.
Ma igatsen sind,
sinu nägemine muudab m elu.
Sinu jaoks ...
olen võimeline kõigeks.
Oled nagu päike,
kes loojub kord.
Ta tuleb alati tagasi,
kuna ei jäta sind eal.
Armastus
Üks neiu kord kõneles
normaalsuse kastist.
Ma tundsin, et mul
pole sinna mahti.
Ei peata mind
ühiskonna poolt seatud piirid,
sest tean, et mõtteis
vaid sinuga viibin.
Ei julge sul´ öelda,
sest kardan, et lahkud.
Kardan, et ausus,
see ajab meid lahku.
Ei teised või teada,
et armumas olen.
Ei teised või teada,
sest tagajärg oleks kole.
Kas tunda armastust
on mõeldud vaid vanadele?
Või on lubatud ka armastada minul?
Kas tõesti pean alluma seatud vanustele,
et see sobiks teile nagu orkestrisse viiul?
Targad on rääkinud iidsetest aegadest :
"Tunn .....
Armastus
Tean, et kirjutan liig palju
Värsid järjekordselt käes
Uskuge – see hulleim tõbi
Sulgesid kui ei saa käest
Leevendust ent ma ei otsi
Saades luulest rahuldust
Mulle piisab valgest lehest
Tindipoti jäänustest
Tean, et kirjutan liig palju
Ja elu röövib haigus see
Ent armusin ma luulevaimu –
Eales arm ei väsi sest
Pole mõtet needa saatust
Pigem olen tänulik
Olen loonud terve maailma
Paarist suletõmbest siin
Käsi aseta mu südal
Ja sa tunned põletust –
See on minu eluküünal:
Luule on mu armastus
põletav armastus.
Põgenen igal ööd oma
unistuste eest,mil
valitseb pimedus ning kõrvu
kostub sinu õrn sosin.
Üritades joosta sinu pilgu
eest,mõistan,et
see jälitab mind igavesti.
Süda mul karge saanud
osakeseks ka sinus ning muuta seda
raske.
See tunne,mis hajutab kogu
ülejäänud maailma,on justkui vanne,
mida murda näib võimatu.
Vihkan hetki,mil sind näen ja mil mitte.
Seistes mu lähedal,tunnen kuidas sinu
silmad süsimustad mind lämmatavad
ning su naeratus lai hinge välja kisub.
Oled keegi,kellega vallutaksin
suurimad lained ning atmosfääri õhuga täidaksin.
Jalutad .....
Keelatud armastus
Varastatud hetked, homselt laenatud tunnid
su lõhn mu kehal, minna ei tahaks veel kumbki
õhkõrn puudutus, su soojast suudlusest joobun
täna veel mitte, kuid homme, homme su´st kindlasti loobun
Ma ei taha olla varas, käia salaja silmad maas
endaga lepitust otsin, tundma õpin end taas
nukruse summutan naeru, ehk igatsus ajaga kaob
vaid süda ei kuula, ei allu, ta ikka veel metsikult taob
Gailys
Kui tuleks nüüd uni
Kui tuleks nüüd uni,
viiks unedemaale.
Seal seikleksin kuni,
näen kullatud saale
ja ilusaid hetki,
mis päriselt pole.
Teeks mõnusaid retki
ja unustaks kole.
Mis ärkvel on ärev,
see unes on lust.
Seal sinagi särav,
mul selleks on usk.
Ehk tunduksin mina
seal vajalik sulle.
Ei vala sa tina,
hinge raskuseks mulle.
Peas õpitud viga,
nüüd puhas on leht.
Ehk olingi siga
ja mehena kehv.
Kuid unes saan olla,
kes ilmsi mind näris.
Õnnekaevu soov, dollar -
tahaks olla ka päris.
Kuumal rannaliival
Rannaliival kuumal
me üksteist leidsime,
siis häbelikult silmad
me ära peitsime.
Sa lebasid mu kõrval,
vahest ringi pöörasid,
kui päike paistis kuumalt,
Sus kired möllasid.
Su šokolaadi värvi keha
ja Su maasikmagusad huuled,
mind ära võlusid,
kuumas päikselõõsas ma aina sulasin.
Märkamatult päike loojus
punetama taevas lõi.
Meie kehad kandsid soojust,
kannavad tänapäevani ja elu lõpuni.
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Kaunimad õied
Kaunimad õied kingin ma Sulle,
oled ju isegi nagu kaunis lilleõis.
Su ilus süda on avatud mulle,
selle üle rohket rõõmu tunda võin.
Hinges on Sul linnulaulu, valu õrna südames.
Valu, mida tundnud oled,
kui mõelnud kodumaa peale. õhates.
Truud on Sul hing ja süda,
armastan Sindki sügavalt.
Ühe ilusa kevadpäeva kingin Sulle täna,
kaunite lilleõitega Su meeli hellitan.
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.
Sina
Kas sa kunagi kuulad mind?
Kas tunned neid sõnu mu suust?
Kas tead kui väga tahan ma sind?
Ei mõtlegi enam ma muust.
Mida sa minuga tegid?
Mis on minuga juhtunud?
Nüüd olengi peast ma segi,
kõik lootused jäädavalt luhtunud.
Ma loodan, et tead mu valu,
loodan, et naed mu piina.
Sind ma nüüd aina palun,
vala mul klaasitäis viina.
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
