Pikad Armastuse luuletused
Kokku 1114 armastuse luuletust - ilusad luuletused armumisest
***
kesest kogu seda kaost
mis paistis nii lõputult suur
ilma alguse ja lõputa
oli ainuke asi
mida ma silmaga eristada oskasin
sinu naeratus
ainuke asi mida ma kuulsin
oli su südame tuksumine
me ümber käis sõda
aga esimest korda üle pika aja
ma olin päriselt õnnelik
siiralt ja kogu südamest
üdini õnnelik
Unelmate mees
Mulle meeldib mees,
kes oskab südant soojendada,
sooja anda,
kogu aja.
Mulle meeldib mees,
kes oskab hinge puudutada,
hellalt hoida
ja armastada.
Mulle meeldib mees,
kes oskab elu hinnata,
pisaratesse uskuda,
armastust õrna
südamele pakkuda.
Nüüd suur ja kaunis kevad on käes,
pungade puhkemise
ja õitsemise aeg.
Tule nüüd, mu unelmate mees,
kevadesse, käsikäes!
Minu õrnahingeline naine
Mu naine kasvult väikene,
kuid süda tal kui kuldne päikene.
Mu naisel on silmad sinimere karva,
tormist meelt tuleb hingest harva.
Mu naisel on kastanpruunid juuksed,
huuled kui tulipunane roos.
Ta töökas on ja nobe,
õrnahingeline, kellesse armuda võid kohe.
ühel teel
Me oleme kahekesi eksinud eluteel,
vaatame tähti koos linnuteel.
Ei tea kuhu poole jääb paremus,
lohutav on see pimedus.
Hoia mind ära, lase kunagi lahti,
terve öö minuga tantsi.
Tahan igavesti olla su embuses,
püsigu armastus me pilkudes.
Tean, et kummalgi meil pole elutahet,
ootame koos me viimast hingetõmmet.
Ära lahku veel, me leiame tee,
suitsiid, see pole pääsetee.
Ära lahku minu kõrvalt,
ole elu lõpuni minuga rõõmsalt.
Ole minuga viimse tunnini,
kuni elu viib meid pilvini.
Kodu
Siin mu kodu, siin ma elan
metsani on mõni samm.
Siin mul soojust, siin mul rahu,
loodus mind on hellitand.
Kevad on Siin väga ilus,
õuest metsa meelitab.
Värskendav on vihmasadu,
loodus täis on sahinat.
Vahel kodust ära olen,
maailmas laiemas.
Külmaks ei jäta mind maailma mured,
ka kodus kõige väiksemas.
Siin mu kodu, siin ma elan.
metsani on mõni samm...
Paar
Kas läbi udu paistmas veel
on miskit ilusat?
Näha vaid on lombid teel
ühes minuga.
Vaatan veidikene veel,
kas ehk kaugemal
on midagi mu teel
alla langemas.
Kõnnin veidikene veel,
näen, ta tuleb taas,
kohtudes sel´ metsateel,
on ühest saanud paar.
- Tarmo Selter -
2024
Naine
Suuri sõnu ma ei tee,
pane oma käeke mu südamele,
kuula kuidas tuksub ta Sinule!
Sa vaid kuula mu südame häält,
nii tõene ta ja truu.!
Ainult Sinule tuksub mu süda,
ta armastusega täidetud on.
Naine! Sa oled püha!
Sinu taevasiniseid silmi tahaksin näha üha,
anda Su tulipunastele huultele suud.
Jätkuvalt tuksub süda sulle,
mu naine.
Elu lõpuni olen Sulle
kainelt mõtlev, armastav ja truu!
Hommikukohvi rüübates
Kas leiduks üks hörrasmees mulle.
kes oleks mu vastu hea.
Kes kingiks mul punaseid roose,
kes südamesoove mul teaks.
Kas leiduks üks härrasmees mulle,
kel samad soovid, kui mul.
Härrasmees, kel head kombed,
tema vastaks mu nõuetele küll.
Ehk tulebki kunagi see härra,
kes punaseid roose mul toob.
Härra, kes südamesoove täidab
ja mu silmisse naeratuse loob.
Hommikukohv toob pähe mõtteid,
aeg- ajalt soovegi.
Kastan ära potililled,
nii ilus päev mul algabki.
Igatsus
Rääkisime teinetesega tunde
Kõik oli päris mis tegin sulle
Me koos kaardistasime tundeid
Nüüd tundub et kaardistame kes on julgem
Meie armastus oli päris
Isegi kui ma ei mõtle sulle ss sügaval sisimas ikkagi hing su järele pärib
Päriselt nagu tükk on südamest puudu
Maagia, armastus, esimene suudlus
Võetud ära see mis kellegile ei kuulu
Vaid mis kahe inimese mõistuses ja südames ajaga juurdub
Probleemid ja segased emotsioonid olid eile
Armastus on veider
Niipalju eluainest annab meile
Mõtlen meile
Kui istun kodus, rulood akende ees, pimedas, trükin neid meile
Õnne Tulek
Tule õnn ja vii mind kaasa
paremale uuele.
Haaran kinni Sinu käest ja
jätan maha endise.
Ole kindel, ole truu,
ärgu muutugu su meel.
Ole jõudsalt sirguv puu,
aega on - Sa jõuad veel!
Olgu õnnel Sinu silmad,
Sinu soojus, hingekeel.
Paremat ei tea siin ilmas,
õnnelikuks mind Sa teed!
Siiski elu külvab vahel
hirmu, veidi segadust.
Niidist nähtamatu ahel
hoiab meie armastust.
Pole siiramat sest tundest-
ta on aus ja patuta.
Nii Sul enda anda julgen,
Sinuga koos lahkuda.
Tunned, kallis, uued tuuled
juba ringi liiguvad.
Naeratuse toovad suule,
õnnehetki ki .....
Koos on parem
Ma olen eemal
Loodan et luuletus on vaikusest veenvam
Ei ma ei nukrutse kallis siin diivanil üksi
Ma mõtlen seni kuni olen ma valmis
Endaga ajaveetmist on kõigil tarvis, mu kallis
Okei-okei tule mulle külje alla
Käte vangu,
tahad saada sooja sest mõistus sul harjund
Ja minu süda sammuti selle järgi karjub
Hing ja süda on õitsel
Natukene oodata on veel,
koos kevadega oled teel.
Hinges ja südames mul päike juba särab-,
kui armastad,
siis tunnetes on kogu aeg kevad.
Kõige õnnelikum ongi kevad,
siis uued tunded kui pungad,
löövad õitsele.
Tänan Sind, et oled minu kevade,
alati mu süda õitseb vastu Sinule.
Tunnete Kevad
Täna kevade tunnet on õhus ….
Mahe päikene silitab pead….
Õrnalt liblikad lendavad kõhus….…
Ja tuju on peaaegu hea……
Mida oskaksin elult veel tahta…
Ei kõike nagunii kunagi saa
Ma lihtsalt tahaksin olla…
Sinu kõrval…. koos sinuga….….
Ei mu sõnadest saand kohe luule..…
Sest juurde veel lisama pean……
Tunnen ikkagi muret….kas kuuled….
Ehki kõik on sul korras…. ma tean….
Minu väike Laululind
Oled minu väike Laululind,
armastan ja hoian Sind.
Minu südames Sul pesa,
soojust seal on kogu aja.
Kui kord pesast lendad ära,
mu väike Laululind,
siis ikka alles jääb südamepesa,
kus rahu leiab hing.
Kallis oled
väike Laululind,
niiväga armastan ma Sind...
september
mulle tundub,
et räägime ühte keelt,
hoides mind
silitab ta igat mu meelt.
laseksin viia end tal kõikjale-
ilusale tänavale keset Itaaliat.
ta minus üles äratab
looduse sünnitatud maagiat.
kui oleks ta lõhn,
siis oleks ta sügis, mu lemmik,
ja nagu kindast võetud käel,
on hingel soe, nii meeldiv.
ta paneb mind tundma värve,
ja muusikast saavad pildid,
näen taevast langevat tähte,
mille soovi talle kingin.