Uued Armastuse luuletused
Kokku 1324 armastuse luuletust - ilusad luuletused armumisest
Jõuluks koju
Tõid lilled ja liblikad
mu talvisesse tuppa:
Panid lumelilled aknale
ja kõhtu paabusilmad.
Ja ütlesid, et võin Sind
kasvõi igaveseks võtta
ja alatiseks unustada
liiga külmad ilmad.
Sa tulid minu juurde,
oo hilinenud Nipernaadi -
kui olin uhkelt juba
soojuseta harjunud
ja üksinduse...
öösse välja karjunud!!!
Nüüd taas näen
Su lumelilli oma aknal
ja usun,
et need varsti jälle sulavad,
ja paabusilmad kõhus
olen ehmatanud vakka,
sest tunnen mõistust
koju tulevat.
Nüüd palun:
võta oma lilled,
võta liblikad
ja haara kaasa kulunud kitarr!
Need .....
Мой клад
Наткнувшись раз на клад,
Смогла обрести покой я,
И радости хлынул прибой,
Мой клад, теперь, о котором,
Мысли текут без отбоя,
И тот, что очередным повтором,
Как всегда, болью удостоит,
Мечтать остаётся без перебоев,
О своём, надеюсь, скором,
Возвращении назад…
Ootus
Sõber hea, sa teretulnud
alati sul valla uks
tõbras teab, et pole old mul
pahatahte tuksatust.
Ainult hea must piilub õue
aknaklaasil vihmapeks
tuled kui - su peidaks põue
ihnsalt - üksi - imetleks
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - mu ingel
kole hakkab, tuju vaob
Ootan sind mu hingearmas
igatsedes algab päev
tule, tule – ole varmas
igavikku aeg vaid läeb.
Teeme nii, et jäädki siia
oled kohal - ma su aed
päevad sinuta, mu piiga
mõtetu - kui tühi kaev
Pole, pole halba hingel
midagi, mis rinnus taob
ainult sinuta - .....
Olla
Hommikused kallistused,
võibolla enamgi.
Hea sõna ikka pigem tihti.
Ja oled tingimusteta tema.
Talle oluline ja armas.
Väärtuslik ja kallis.
Su keha iga kurv on ilus,
su all või peal või puude vilus.
Meil pole vahet, kus olla
endale kallid.
Kõik see on kahepoolne,
kuni endas on tühjus,
ei saa meil seda kõike olla.
Täitsa keeruline olukord,
kus olla.
(1.8.2022)
Hetked
Oled suur või hoopis väike,
oled oluline,
luues hetki, olles päike,
kui on pilvine.
Naeratades lood meil ilu,
sära meie hinge,
soojendades, kui on vilu,
aeg teeb omi ringe.
Hoiame Sind mõtetes
ka siis, kui Sind ei ole,
hetk see kiirelt tõteldes
kord läheb ja siis tuleb.
- Tarmo Selter -
2023
Взлечу
Куда-то пропала радость,
На смену пришла пустота.
Печальной разлуки сладость,
Смешинкой ушла вникуда...
В застенчивом лунном свете,
Как в омуте странных фраз.
Затих необузданный ветер,
Когда он так нужен! Сечас!
Оборвыши, некогда - крылья,
Я вылечу, верю, смогу!
С них пепел смахну и пыль я,
И снова к солнцу взлечу!
Ootus
Tule tagasi mu juurde,
õrnalt sosistavad huuled.
Kuhu viinud on Sind tuuled,
kas armastad veel mind?
Saadan kuumad suudlused kõik Sinu poole,
lasen tuultel kanda neid.
Jõuluaeg tõttab hinge poole,
Süda kisub Sinu juurde.
Tulemas on ööd valged,
vähem pisaraid siis palgel.
Lapsuke kui kaunis ingel,
magab, õrn naeratus ta suul.
Armas mees
Armas mees,
Sa seisad täna minu- ja mina Sinu ees.
Mul lillekimp on käes,
suurt armastust Sinus näen.
Armas mees,
täna on Sinu päev!
Sügis veel kulda kallab
ja päiksekiiri kuumi
südamesse kannab.
Armas mees,
ilus päev seisab Sul ees!
Ühtegi tõket pole teel,
kallistan ja armastan Sind ikka veel ja veel!
Kallis kodu
Koduväravani on jäänud veel üks samm,
juba eemalt paistab tuttav tamm,
tuttav linnulaul mul paitamas on kõrva,
pisar ikka ja jälle kippumas on silma.
Kodu kallist ei unusta ma iial,
ka võõrsil olles,
kõik mõtted koduni mind viivad
ja koju tagasi toovad.
Oma kodule au ma annan,
tema eest hoolt kannan,
armastan ja ei vaheta teda iial luksuse vastu-,
Kodus on mu hing ja mu süda,
hea, et ta alles on täna.
Minu 5-aastasele piigale
„Ma pole väike, olen suur, kuid lühike“
nii ütleb minu piiga viiene,
kuid oota natukene veel,
küll elada Sa jõuad sirgudes...
Sa naudi uinakut, mis lasteaias on,
sest koolitunnis uinuda ei saa,
kui sirgud veelgi, on Sinul oma töö,
siis puhkamiseks jääb Sul ainult öö...
Sa naudi hetki, kui saad joonistada palju,
mängida ja visata ka nalju,
suuremana teed Sa kirjatähti,
ei siis joonistusteks pole enam mahti....
- Tarmo Selter -
2020
Ajatu armastus
Aeg elukillud kokku korjab
ja põimib nendest mälestuste kee.
On heledamad kooliaja värvid
ja säravam on nendel käidud tee.
On meeles veel üks armastuse tunne,
mis läbi elu on ju saatnud mind.
Kui mõtlen koolile ja kõigele mis oli,
siis alati ma meenutan ka sind.
Me lapsepõlve poolehoid siis lõppes
kui sina lõpetasid koolitee.
Me polnud hingesugulusest kuulnud miskit,
nii elutundmatusse sukeldusime.
Pool sajandit on möödas tollest hetkest,
mil teineteist me pilgud riivasid.
Nüüd viimaks kohtudes me kindlalt teame,
et elu algab meile kahele just siit.
ÖÖS
Mina. Sina. Öös.
Kahekesi koos.
Vaikselt lähestikku.
Teineteise hingeõhku
hingates ja tundes.
Vihmasadu.
Nii märg.
Piisk su ninal.
Tilkus.
Lähemale. Sina.
Nihkud.
Aeg kadus.
Mõistus hajus.
Sina. Mina. Meie.
Huuled. Sõrmed. Reied.
Mõnus.
Pärast vihma.
Piinlikkus.
Ja vabandused.
Sina ei.
Mina ei.
Ei tahtnud me.
Ja kogemata...
Peites tõde.
Meie kohta.
Siis kui algas sadu.
Olid märg.
Juba ammu enne seda.