Vaadatumad Kategooriata luuletused
Kokku 2220 kategooriata luuletust
Emadepäev
Emadepäev,
Lastega isasid näen.
Kes kooli kes lasteaeda,
Pikemalt pole aega kaeda.
Oot ei täna ju pühapäev,
Minevikku näen.
Kuid Emadepäev,
Isasi ja lapsi näen.
Suured ja väiksed,
Koos kõrvuti käikse.
Minnakse üht suunda,
Et Emale lilli tuua.
Austad oma ema,
See sinust kena.
Austa kogu aja,
Mitte ainiti kui teda vaja.
Hoia,hooli, mõtle,
Ära karda, ütle.
Ta tunneb sama,
See pole tava.
See on armastus,
Ema armastus.
Flight of fancy
It`s so empty here without you,
I miss your smile I miss your touch.
I want to fly in cloudy sky around you,
to keep our love, which I need so much.
There is nobody and no money,
to take that, what I feel for you.
We are ment to be together darling
and nothing can take me away from you.
Let`s live in our fairyland,
somewhere in castle in the sky.
Which we can build by stones of our feelings
by rising them there and let fly.
Tiina Klemets
*
oli Hingedepäev ja sa lahkusid
sel samal päeval ma seisin su ees
ja nägin kuidas su hing lahkub
Proovisin seda kinni püüda
kuid see ebaõnnestus
ning ma karjusin ja
langes põlvili ja palusin,
et sa tagasi pöörduksid
kuid sa ei tulnud,
mul oli valus
ma ei suutnud - see valu
oli nii valus, et
üle mu põse voolasid pisarad
ma ei suutnud lõpeta nutmist
sest see hetk oli kui
kui ma kaotasin sinu ja oma poole südamest.
A.
Go with the flow
Walking around, talking too loud
this shivering sound, the last leaf falls...
Now`s the time, to release the mind
go with the flow, remember ...
To feel the cosy wind, try to find angle, so right
listen those sounds, sometimes so close to ground.
This shivering sound, its so surround
can´t take up, whats up?
-Janek V. 9112015
ÖÖ VALVAB MIND,
ta silmi viivukski ei sulge,
imeb minust aega
nagu täitmatu vampiir.
Külm uni, nõnda raske,
mida magada ei julge,
laotab peod mu laugudele –
sulgub silma piir.
Ei, lõpp ei ole algus
nagu algus alati on lõpp -
mu põhjatuimad päevad
ammu kinnitasid nii.
On üheainsa õhtu poole
kõik nad lõpuks kaldu,
sundides mind mürgipeekrit
kummutama põhjani.
Hingedeaeg.
Ja sõigi tuli tahi ära
nii märkamatult jäi mind üks
Su nime taha süütan küünla
ehk siis ei jää nii hingetuks.
Kui oli hing ja oli tuba
ma tahtsin olla rohkem veel
ei küsinud ma iial luba
ma lihtsalt olingi.. vaid see..
mu käigud mõistmatud
ka endal
on sammud lühikeseks jäänd
nüüd kõnnin.. hingede alleel..
Märg haud
Heledamad küünlaleegist
silmad, mis täis kurbust ja valu.
Vaatan ennast peeglist,
seda valu ma enam ei talu.
Igal õhtul mõtlen ma sinust,
lauanurgal auramas kakao.
Silmad täis kurbust ja igatsust,
sest mälestused ei kao.
See öö oli külm ja pime.
Järsku tõusis torm
ja tuli suur laine,
mis ümber lükkas
me väikese laeva.
Karjud ``Appi``, aga keegi ei kuule.
Ujun, võitlen elu eest.
Tahan tagasi su juurde.
Viimane suudlus,
su huuled on külmad.
Viivuks saame üheks,
see on suudlus enne surma.
Mu käte vahelt vajub
su elutu keha,
triivin teadmatusse, .....
Väike tüdruk ilmutab end unenäos
Ta säras kui Siirius,
väliselt näis ta õnnelik.
Ta rõõmus meel oli petlik,
sest südamesse juurdun´d kurbus.
Nüüd särab tähena taevas
ja unenägudes end ilmutab.
Ta ilmub kui ingel valgel pilvel
ja õrnalt sind puudutab.
Ta puudutus on õrn
nagu oli ka ta suudlus.
Vähesed seda tunda said, sest armastus-
-see ta elust puudus.
26.10.2009
Langenud ingel
Oled langenud ingel,
kes käinud on viimse sammu,
võtnud kõike südamesse ja hinge
ja enam elamiseks ei jätku rammu.
Langenud ingli elutee
on väga kurb ja lühike,
tal muud enam üle ei jää,
kui silmad pisaratest kuivaks pühkida.
Langenud inglil...
...tal pole mõtet enam elada.
Kui ta langenud, ta tõusta enam ei saa,
palun lubage tal paradiisi minna.
26.05.2009
Olles su vari
taaskord, õhtu läinud
argipäevast mõelda ei suuda
kõik lõputud mängud
lihtsalt, väga tahaks kõike muuta.
ma olen arg, julmalt tagasihoidlik
hoides kõike viimseni enda sees
teades, et teen lollilt
ei tea, kas kõigest silma läinud seep..
valusalt kipitab
või pisarad taaskord
mind valdamas.
vihates end..
..jah..las möllab see torm.
sisemuselt endiselt lõvi
südamest, ma jälgin sind, olen su vari
Vananaiste suvi...
Noorukeste kevad...
Aga hinged kõigis
ikka helisevad.
Ühtemoodi lootus
ikka kipub rinda -
teise pihu soojust
et saaks sõrmed tunda...
Tardub üks,
siis tärkab uus
armastuse igatsus -
kevadtuules lehvib,
sügisvärvis sähvib...
Kuni inimene elab,
igatsus on ikka temas.
Koidukuma,
see õrn valgus.
Nii mõnigi end väljast leiab,
uue tööpäeva algus.
Hiljaaegu,
mõistsin mina.
Kõik on lootusetu,
leidkem mulle surnulina.
Kogu see viin,
mis mul sees.
Ei aita enam raasugi,
mu tundlakatel üle kees.
Ootan tunde,
Su ukse taga.
Lootust ju on,
et Sa ei maga.
Süütan viimase suitsu,
liigun kodu poole, ei tuitsu.
Siis komistan, kukun,
asfalti embuses tunde tukun.
Hiljem avan silmad,
meeled pingel
Seal Sa oled,
mu armas ingel.
Anna omi käe,
'abista end'.
Kuid kas see on tõsi,
või aint mu unelend.
Siis Sa kaod,
ärkan .....
Vihmasabin aknalaual,
Kõnnin talve igavesel haual.
Taevas nii kurb ja hall,
Päikest varjab katkematu pilvevall.
Puud ja maa rohelust täis,
Suvemõtteid leidub kõigi päis.
Suvi kui päästja viimne,
Suhe sellega vägagi intiimne.
Vihma seast leidub vaikust,
Milles armastust luuakse vihatust.
Taevas ja maa, ühtsena,
Loovad pildi väga kena.
Ühekordne mereromantika
Purjel, vahusel merel
lahku läksid me teed,
ütle palun kas
kohtume kunagi veel?
Su pilk, su naer ja huuled
kõik reaalne näis,
ma loodan, et mind kuuled,
ka seal, kus pole käin'd.
See on nüüd minevik
ja niimoodi jääb,
sest südames kardan,
et rohkem sind ei näe.
Koolis
Koolis...
Tihti mõtlen ma ennast koeraks,
kes jookseb tihedais tihnikuis,
haugub suu vahus siili peale ja hammustab vöödilisi kasse.
Siis tahan olla kaelkirjak.
Kõndida pea pilvedes, vaadata teiste peale ülevalt alla,
NING SÜLITADA.
Lennata kõrgel taevalaotsil, rasvase lohemaona
Röövida Vassilisasid, elada seitsme maa ja mere taga
SUUDELDA LUMIVALGEKEST.
Tunnikell!
Õpetaja võtab minu tühja lehe,
vaatab mulle kaasatundvalt otsa ja ütleb
Saa ükskord meheks!
Mina aga ei märka teda, sest olen väike nõiutud roheline konn,
kes ootab tiigipõhjas oma päästjat.
.....
Tegu, mida ei saa muuta
Ta karjus mulle näkku,
pigem pean kodus sinu asemel mõnda täkku.
Ta sülitas mulle vastu nägu
ja küsis pahaselt: ,,Oli see siis väärt tegu? ´´
Ta märatses, pildus nõusid, mille materjaliks vask,
nagu näha, tuju oli tal täielik pask.
Ta räuskas, nuttis läbisegi,
,,miks, miks sa seda mulle tegid?
Olen ma siis olnud nii paha naine, ´´
küsis mult,
,,olen alati ära kannatanud päevad, mil olid mittekaine,
vasta, vasta sa inimeseloom, küsin seda ju sult. ´´
Kui ta rahunes, istus omaette vaikselt nurgas,
nägin, et tal kurb oli meel,
ütlesin: ,,Mari .....
Forever
Sometimes it's hard to see how the sun goes down, if you want to keep it;
if you want that someone or something does not go away.
Sometimes it's hard to hear the distant steps, if I don't want him to leave;
when you need him and want to see him beside you.
This is because you want to remain the sun and him with you forever
Sometimes it's hard to see how out of hand things disappear, if you want to keep them;
if you want to they did show you the way.
Sometimes it's hard to hear that he doesn't love you, if you do;
if you love him and want to be with him.
This is because you .....