Elu luuletused
Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kokku 1632 luuletust elust enesest
Elu armastus
Päevast päeva mõtlen sulle,
mu kullaksllis eluke.
Tõesti seda ei teinud ma enne,
sest nii vähe, sust hoolisin.
Mida lähemal nüüd oled mulle,
seda rohkem sind armastan.
Anna andeks, et olin uhke ja pime
ja kunagi sinuga ei arvestand.
Oled haprake mu elu,
kõigist kõige kallim sa,
kõigi oma kümne küünega
hoian sinust kinni ma.
Kui ükskord päike vajub looja
ja minu süda vaikseks jääb,
siis tasa, tasa, lasen lahti
ja sina eluke mu käest.
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
Meie elu
Elu kõrvaltvaatajale
Eestis paistab hea,
selle elu ootajale
palju öelda saab:
"Eestis hinnad kõrgemad,
jah, samad, mis Euroopas,
palgatase sama taas,
mis vaesel maal on loota,
valitsuses kadumas
reaalne pilt me elust,
mõni õrnalt adumas
on miskit eesti valust.
Eestis õnneks tõsteti
miinimumis palka,
tulumaksuvabaks tehti
rohkem raha rahval
märkamata seda, et on
suurem elukallidus,
ei saa mõsta seda valu
meie riigi valitsus.
Mida muud siin oodata
kui vaesumise lainet,
Eesti oma monopol
meil jutuks annab ainest,
võttes ära viimsed sendid,
säästud pangaar .....
Meie elu
Püüa muinasjuttu luua mõtetes,
tuues näiteid elu ülesvõtetest,
luues kurbust, rõõmu, naeru, nuttu,
mis kõik ühes hetkes lahenevad ruttu,
andes tõuke uueks mõtteaineks
nagu seilaks elumerelaineis
ootuses, et halb kõik muutuks heaks
ilma, et me ise seda teaks.
Sinu muinasjutt on lugu päriselust,
meie seiklustest ja elu võlust, valust.
- Tarmo Selter -
2023
Elu piir
Vahel tundumas on nii,
et maailm liigub kiiresti,
jättes maha mõne hinge,
kell teeb ikka ajaringe.
Püüad astuda siis taas
suure ilma ääre peal,
hoides kinni ilmamelust,
leides hetki kiirest elust.
Aga siiski on ju nii -
Sinust sõltub elu piir,
proovi enda järgi Sa
oma aega sättida.
- Tarmo Selter -
2022
Elu hoiad tunnetes
Hinges positiivust loomas
soojus päikse paitusest,
pilvepadjad varju toomas
silmal kiire erksusest,
hea on teada, et on kuskil
headust, soojust maailmas,
mida ühiskonna kutsel
loodus on meil maalimas,
tuues lootust, kõik on hästi,
ehk see pole meelepett,
südames näed taevatähti,
elu hoiad tunnetes.
- Tarmo Selter -
2022
Elu õppetunnid
Vaata vahel minevikku,
meenutamaks seda,
mis on loonud tulevikku
iseenda mina -
minevik see karastanud,
õpetusi andnud,
hetki elus pajatanud,
ajas kätel kandnud.
Siiski minevikku Sa
ära ennast unusta,
aeg see läheb kiiruga,
olevikus püsi Sa,
et saaks luua tulevikus
uusi kogemusi,
mis on varsti minevikus
elu õppetunnid.
- Tarmo Selter -
2022
Elu päevad
Elul antud lugematul arvul päevi,
antud kõigi elava jaoks.
Elu andnud meile selgeid, helgeid, valgeid, musti päevi,
valikud on sinul enesel.
Elul päevapikkuski on paika pandud,
vahest soovid, et lühem oleks see,
vahest pikemat päeva endale soovid,
tuleb öö jätta vahele.
Elu päevad ja elupäevad-,
üks ja sama ei ole see,
pole see....
Elu
Kuidas olla endal oluline,
hoides endas, mis on mõtteline,
kaotamata hetki, mis on valulised,
samas eluaja jooksul elulised?
Vastuseid on kahjuks raske leida,
teades, et see kõik jääb enda kanda,
mis on elu meile toonud ajas,
ei saa peita lihtsalt mõttemajas.
Andes endast hetkes parima,
vahel miski sees jääb närima,
kas ehk oleks saanud paremini,
kaunimalt või lihtsalt julgemini.
Minu hetk on minu oma,
otsustades, mida teha,
juhtides nii elukäiku,
kogedes nii kaotust, võitu.
- Tarmo Selter -
2022
Kui elu on su vastu julm
Vahest on nii, et elu sind maatasa teeb.
Ei rõõmusta siis päike särav,
ei lilli taha näha silm
ja kogu aeg on pilves ilm.
Ei suuda voodist tõustagi siis,
ja ei tahagi, et uus päev jõuaks sinuni.
Siis keha rampraske on
ja mõtted mustad kui sünge öö.
Siis ilus linnulaulgi tundub kui musta Kaarna kraaks,
...vaaks, vaaks.
Siis tunned, kuidas elu sind enda alla matab
ja väljapääsud kõik kinni katab.
Ühel hetkel tunned siiski jõudu endas
ja saatuse kiuste püsti ajad ennast.
Püsti ajad ennast ja vaatad päikse poole.
Vaatad sinitaevast selget
ja mõtted trügivad .....
Elu
Mind heideti otse elule sülle,
kui täis sain kuusteist.
Elu ei olnud meelakkumine ka enne,
sest polnud mul ühte koma teist.
Muraste mõis lastekoduks oli mulle,
seal veetsin oma lapsepõlve.
Isa ja ema mul teadmata,
armastus ja arm nende poolt saamata.
Nii kasvasingi üles, karmi elu süles,
pole elu mind hellitand.
Tihti tunnen valu, kuid valust saan ma jagu-
Elu mind on õpetand...
