Elu luuletused
Kokku 2220 luuletust elust enesest
Kurbus
Pole päikesel kohta me juures
kui pilved vaid on meie ümber,
pole õnne ses´ maailmas suures,
kui aeg teeb kurbuses ringe.
Kaob ilu, kui kustumas lootus,
olles viimane õlekõrs meres,
jättes hetked, kus oli vaid ootus
meie maailma vaevas ja veres.
- Tarmo Selter -
2023
Raske on...
Raske on...
Veel raskemaks läheb -
justkui kaugemal päike,
järjest tuhmimad tähed...
Nagu sadu, mis lõputu,
kuigi juba on talv...
Kevad vahele jäänud,
suvel täitmata salv...
Jälle sügis on käes,
aga viljatud põllud...
Ainult koormad on kannul,
ainult kümnised õlul...
Iga sõna on haav.
Külvad küll, seeme harv -
iga mõte on kraav.
Taga käib haneparv...
Kas keegi loodabki enam,
üldse usubki veel?
Kui ainult kaikad on kodaras,
suured maakivid teel?
...
Panen koormad
ma maha -
tassigu ise.
Palke silmas ei näe -
rassigu ise.
Savi saadetud ko .....
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Neljapäev
Avad silmad veidi varem,
proovid tukkuda,
on äratusega veel parem
üles ärgata.
Ringutades voodi serval,
tead, et homme saad
tulevasel Suure Reedel
rõõmsalt magada.
Lootusrikkalt vaatad välja,
seekord rõõmustad,
kevad pole teinud nalja,
lund ei ole maas.
Hambad pessu, riided selga
miskit hamba alla,
täna kevadjopet kanda
saad Sa mõnuga.
- Tarmo Selter -
2023
Tõtlen
Pistsin ja pugisin,
pugisin ja pistsin,
veidikene magasin
ja jälle tõusin püsti.
Kõht see ikka tühjaks jääb
kui päev on lõuna poole,
lõpuks tukkuda ju saab,
et toit see vajuks soolde.
Päike paistab mõnusalt
ja uni paitab põske,
ei saa siiski tukkuda,
vaid edasi nüüd tõtlen.
- Tarmo Selter -
2023
Ilus päev
Päike kuldab sinitaevas,
loodus ärkab elule.
Igas päevas midagi uut on,
minule, sinule-, kõigile.
Tore on see päeva algus,
kui sind tervitab päikene,
sekka linnukeste laulu,
kõrvu paitavat muusikat.
Kogu päev siis laabub hästi,
tunned elamise lusti.
Hea, et päev on korraga,
oleks vaid rõõmupäevi otsata.
Teisipäev
Sirutad end välja,, mõtled veidi,
miks küll enne kella ärkad üles,
kas saladus ehk selles olla võibki,
et magama said eile tunni varem.
Üles tõustes märkad aknas päikest,
mõni kiir on paitamas Su palet,
kui Sa naudid hetke nõnda väikest,
veelgi taas energiat juurde tuleb.
Välja minnes külmakraade jagub,
siiski päikse paitust tunda saad,
ühte näen ma sulatamas autot,
teine tööle jalutamas taas.
Nädal on veel esimeses pooles,
kuid on seekord tuju täitsa hea,
kui Sa jälle lähed kooli, tööle,
omi mõtteid keerutad Sa peas.
- Tarmo Selter -
2023
Pergelä
Aeglastelgi hommikutel
on mul tihti kiire:
tirin lahti suhtesõlmi,
lükkan argipiire,
katsun püüda süvakalu,
süüdata üht lõket,
ületada harkisjalu
sadat jooksutõket,
tunda südame ja peaga,
millest läksin mööda,
pingutada kogu heaga -
aga kas on mõtet...
Teistelgi on omad soovid,
käivad läbi tahte...
Raskeim ongi
- ehkki proovid -
kokku panna kahte...
Ühenduste lülilisus
muudab keti kuju:
lükkad-tõmbad, aga ikka,
pergelä, ei suju...
Maailm ongi lollidele,
käib taas läbi mõte,
kollidele, trollidele -
tee neist ülesvõte,
et jääks hinge m .....
Esmaspäev
Magad üsna sügavalt
kui äratus veel hakkab,
kell või hoopis telefon
ei taha jääda vakka,.
Sirutad end korra välja,
silmad lahti lükkad,
esmaspäeval pole nalja,
väsimus nüüd lokkab.
Pingutad end veidikene,
pesed hambad, näo,
puhkus nõnda lühikene,
ajahõlma kaob.
Asjad kokku, kooli, tööle
minema nüüd peab,
mõtled õhtule ja ööle,
mis Sind ootamas.
- Tarmo Selter -
2023
Arusaam
Klaasike vett minule
on kui ämbritäis Sinule,
kes Sa elad kõrbes
kuivas ülivõrdes.
Vihmapiisk looduses
loob ilma uduse
siin, kuid mitte seal
liivaluidete peal.
On sõna ühele üks,
kuid teisele teine,
kas siis sõnakõlks
või ootus ebamaine.
- Tarmo Selter -
2023
Karjatas
Mu südames karjatas
mäekingul midagi keegi kes hea
kas minu südamelambaid
või midagi sellist et kätte sain
mina ei tea
Olin oodanud ammu et tuleb
ta süütab mu vääritud küünlad
Mäng on nii ilus et hetke ei kõhkle
viipan ning vajutan pöidlad
Kaevume üksteise silmisse üksteise ihusse
üksteise hinge kui mõisa peakaevu
Me veri me elu me bakterid haigused
üheks tõttavad saama tutvudes vaevu
Elu on suurem kui sina ja mina
me teame et kohtume hetkeks vaid lahkudes
sinu kehast jäänd jälg minu asemel- soojus
veel kaua mu südames hõõgub
kindlasti jahtudes .....