Elu luuletused
Kokku 1832 luuletust elust enesest
Üks päev kevadet
Kevad taas paitamas on põski
kuigi pikk talvekuu veel ees
Puudel pungad juba lahti
avatud on kevadele tee
Metsas trill ja trall nüüd
läheb lahti
koopast ärkab karu-unine
Keset talve kevadpäev on tore
siis hinges rõõmu, veidikene
Vaatad kõrgel sinitaeva poole
Kõik see ilm on imelik-tõepoolest!
Hetkeks üheks igavikuks
Elus juhustest on ahel
vahel lakkamatu- vahel
elu õnne justkui viinuks
miski igavikku viivuks
Mida paremat nüüd tooks
elu lõpu kaunis jooks
kuristiku serval soostud
küllap aitab- küllalt joostud
Seisakus on juhuslikkus
hetkes igaviku pikkus
oled korraks kahevahel
kahe igaviku vahel
Siin on otsus milles piirdud
vaadet imetled ja pöördud
Või siis sooritades hüppe
maandud tundmatuse rüppe
Elus juhustes on ahel
vahel juhuslik kuid vahel
proovib meie meelekindlust
kutsub mind ja mulle sind just
Kummas igavikus viivuks
peatuks üheks hetkeks- piiluks
kuh .....
Ilmataat
Ilmataat nüüd näitab võimu
teeb mida tahab
tahab,mida teeb
Kord jaanuaris kevadega meelitab
Kord aprillis lumehange meisterdab
Vahest üldse ei saa aru,
mil tembutab,
mil vihastab
Hoia kõrvad lahti täna!
Kuula,mida Ilmajaam pajatab!
Prognoos on Ilmataadil vali,
vastupidist sajatab,
ootamatult lajatab
Siin ei ole miskit teha,
vaata vaid ja imesta!
Ela
Juba pisikesest peale,
vaatamata eale,
muretseme vahel liiga palju.
Mida aasta edasi,
on ikka sedasi,
et on rohkem kurbust kui nalju.
Lase mõte vabaks
nii palju kui vaja,
et olla hetkes, olla olevikus.
Ära hoia kinni
oma eluringi,
ela vabalt nii täna kui tulevikus.
- Tarmo Selter -
2022
Uni
Öösiti hoolib must sageli unetus
pimedas pilgus on mustreid ja endeid
päeviti pajatab silmade punetus
teisitimõtleja tumedaid tundeid
Haldjahing soovitas apteegis rohtu
ravima röövitud puhkuse rahu
teadmata tundmata lähtuvat ohtu
ulatas nööpideks vermitud rohu
Neelasin nööbi- näe isegi magan
hõljumis kangastub müüjaga deit
on armastus tema ja mina- oi pagan
neistsamadest nööpidest köidetud kleit
Võrgutud silmadest- tema mu kõnest
neelasin kleidi eest mitugi rohtu vist
leian end äkki veel uuemast unest
hetk enne kehade kirglikku kohtumist
Unedes u .....
Naeratus
Sa kergel sammul tuppa astud,
vaatavad kõik Sulle vastu,
märkad segaduses silmi,
on see või on ilmsi.
Astud vaikselt kaugemale,
naeratades kaunimalt veel,
märkad siis ühtäkki just
teiste suudel naeratust.
Sa tulid, tuues sära juurde
nende halli päeva suurde,
tea, et piisab ühest vaid,
loomaks hetki säravaid.
- Tarmo Selter -
2022
Ole Sina
Lase päikesel paitada palet,
lase tuulel sasida pead,
ole hetkes ja ajas, mis tuleb,
et olla ja tuua Sul head.
Naerata, loo ja ole ise,
lase tunnetel tulla enda sisse,
nii lood Sa endast inimese,
kes on tugev ja valitseb hetke.
Leia hetked, et elada endas,
ole see, kes Sa tahad, sisemuses,
sinitaevas Sind vaikuses embab
ka elu tormises olemuses.
- Tarmo Selter -
Sinitaevas
Kas Sa sinitaevast näed,
on kadunud kõik pilvemäed,
hing see lennata nüüd saab
üle sinitaeva, maa,
tuues soojust südameile,
päiksevalgust hingedele,
armastuse põsepuna,
mis Sus' peidus oli juba.
Kui kord saabub südaöö,
on puhkend armastuse lõõm,
süda löömas ühte takti
teisega, mis oli katki.
- Tarmo Selter -
Torm
Kui tormab hing,
on valu südames
sel hetkel ning
ka Sinu tunnetes.
On tunda kurbust
elu hetkedes,
mis elu andnud
on Sulle retkedes
lisaks rõõmule,
mis saabubki veel
juurde armastusele
Su eluteel.
Kui oled lahke,
hea ja tundeline,
luues taevas tähti,
torm vaibubki veel.
- Tarmo Selter -
2022
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam kà .....
Rõõm
Ära karda vastu võtta
rõõmu oma südame
Kasvõi väike killukene
lase välja paista sel
Rõõmu paisutada vaja
kus on rõõmuallikas
Lase lendu häälekaja!
Hüüa rõõmu valjemalt!
Võta rõõmust kõik,mis võtta
võta nii,et küllalt saab
Võta rõõmu kui sünnipäeva!
Muuda elu kaunimaks!
Mina
Liigun tuulena üle taeva,
paitan pilvedena õhku,
seilan kaugel tähelaeval
öösel koidikule vastu.
Voolan ojadena aasal,
sajan vihmana alla,
talvel valgel lumevaibal
päästan külmaiilid valla.
Nõnda vaikselt liigun ajas,
kaugel kõikjal kõiksuses,
olen olemas siin täna
oma kaotustes ja võitudes.
Elan meeltes ja südameis
ka siis kui mind pole,
kuni vastu tuleb ajasein,
vajun meeltest kaugemale.
- Tarmo Selter -
Sinu sõnad
Rudisedes jääkristallid
purunevad sammudes
nagu vahel head ja kallid
haiget saavad sõnades,
mis juhuslikus järjekorras
haiget teevad valusalt,
kui lased lauseil lihtsalt tulla
valjult ja nii solvavalt.
Ole hea ja vali sõnu,
Sa ei tea, mis vaevab teist,
kas on koorem tema õlul,
murda teda lihtsalt võid
teadmata, et ühel hetkel
oled Sina sõnades
see, kes lõpetaski retke
tema hapral eluteel.
- Tarmo Selter -