Vaadatumad Kategooriata luuletused
Kokku 2223 kategooriata luuletust
sügis
Sügis saabunud on tasa
vihm pekslemas mänglevalt
vaid akendel -
nõnda sama igatsuse
melanhoolia rütmi
nõnda päeval ja ööl.
See mis jäi suve päikese
taha kord maha augustikuul
sellele mõtled ikka veel.
Lehed muutmas värvi
viimased õied närbumas -
aga minus on endiselt
kasvamas unistus
kasvamas vatitekk -
mis peaks pakkuma sooja
võtma enda peale musta pori
ja imama sisse valge lume
mis peseks puhtaks minu hinge
minu meeled -
kui saabumas taassünni kevad
ja suvine armumise aeg.
ARMASTUS
Mu elu ülatusi täis-usk-lootus-armastus mul külas käis.ma kuulsin uksel vaikset koputust,uks
avanes nad tegid mulle ajuloputust.Usk ütles mul - need asjad nii ei käi,on lootus siin ja
armastus su kannul käib.sa kuula nüüd ja seda meeles pea,su juures olla on nii hea,me jääme
siia kui vaid lubad ja õnnistame sinu tuba,me kaome siis kui külla tuleb armastus ,küll tema
teab, mis sulle hea sa kaotad südame ja pea. KRISTA KESKÜLL
kallis
Igal hommikul kui ärkan
oled esimesena mõtteis mul
sinu kaunist naeratust märkan
suudluse õrna kinkida tahaks sul.
Kannan Sind kõikjal endaga kaasas
eriline koht on sul mu südames
mu armastus kaitseinglina saadab
sind kõigis neis rasketes hetkedes
sind kõigis neis elu retkedes.
Kallis ära karda
sa ei jää kunagi üksi
Su üle ma valvan
luban olla vastus
kõigele mida küsid.
Ref: Otsused mida ette võtad
nendes Sind alati toetan
pole need kõigest sõnad
ilusad mida poetan -
vaid tõotus ja armastus
Sinu vastu.
Kõiges .....
Augustikuu
Augustikuu tõi elule pöörde...
Jah,elu teeb ikka neid kurvikaid keerde.
Seisan ma vihmas ja kaugusse vaatan,
Ise ei teagi,mida siin ma nii ootan.
Kas tahan ma piiskadelt puhastusvett?
Enam ei piira mind ahistav kett.
Kas ees on elu mida praegu ei ole?
Kas tean mina isegi,kes ma just olen?
Augustikuu tõi elule pöörde:
Pea hoian püsti ja igatsen rõõme
Kui armastust poleks
See maa on mahajäetud,
kõik need mustad koerakuudid,
katkised uksed, seljatud luugid.
Vesi on roiskund, aukudega batuudid.
Hääli pole, kõik on läinud,
iga üks oma tee lõpuni käinud,
kahjuks ainult halba näinud.
Meil oli raha ja ajastus,
kuid kahjuks puudus armastus.
Algus
Mul põues lõõmab hele valgus.
Kas on see lõpp või hoopis algus?
Veel ihkan päikest kinni püüda
ja nutta õnnepisaraid...
Ja kaugustesse rõõmsalt hüüda,
Veel laulda, ikka naerda vaid.
Veel tahan tunda hingesoojust
ja loodusega lähedust.
Veel jälgida kuis päike loojub
ja merest saada soolasust.
Nüüd alles tunnen seda valgust,
mis äratas mind elu algul.
Nüüd ma tõesti tajun valgust....
Ja see on ikkagi vaid ALGUS !
Miks?
Miks on see nii,
miks teisiti ei ole?
Miks aeg meid viib,
miks vastuseisu pole?
Miks noorus möödub õige ruttu?
Miks kevad kiirelt kaob?
Miks mälestused vaovad uttu?
Miks sügis aknal taob?
Miks elus muret rohkem on kui rõõmu,
miks harva meid ta hellitab?
Miks siiski antakse ka õnnesõõmu
kui lapselast sa hällitad?
Miks õnnelik sa ikka oled?
Miks naeratad sa ärgates?
See elu polegi nii kole,
sul sädemed ju silmades!
Need ,,MIKSID,, vastuseid ei saa ----
Sa ole, ela, armasta!
*
Olen väsinud sinust ja
sellest mis sa teinud oled
sinu juuresolek ja viibimine
on tõeline piin,
ma vihkan sind südamest
mine ära, palun lahku,
ma palun tõesti
Kõik need aastad
mil olid mu juures
tegid mulle rohkem
halba kui head
sa olid alati öelnud,
et me oleme parimad sõbrad
kuid tuli aeg kus
sa tulid ja tegid
haiget see kõik läks
otse südamesse
kes tead .. kas tead
need haavad ei iial parane
nüüd on aeg
kus Sinu nägemine ja kuulmine
on veel hullem kui surra ...
A.
Rõõmule lahti
Nukrus koob härmalõngadest võrku...
Ega sa ometi sinna ei kuku?
Kevadel jäta küll kurbus sa maha;
Aurab ju muld; uus elu saab koha.
Looduski piisavalt jõudu meil annab;
Teretab päike,meri tahet edasi kannab.
Ees on kõik ootused,soovid ja võidud,
Uued on tuttavad,kaugemad sõidud.
Elu nii ilus kui märgata tahad...
East ma ei räägi --- selle salgame maha!
Jagame mured kõik naljaga pooleks,
Võimatu jätame saatuse hooleks.
Ära jää kaugeks,ära sulge end sahtli,
Ole sa ikka veel rõõmule lahti!
päkapikk
kätte jõudnud esimene advent
õhtul akna taga piilub päkapikk
kuidas jõulude aeg hoiad end
pahandustest eemal oled korralik.
nõnda kui viimaks saabub pime
ukse küljes ripub ootavalt sokk või suss
väikene mehike toob siis ime
õnnelikuks saab plikatirts ja poisijuss.
pistnud sinna sisse kommi
või mõne muu maiuse hoopis
tuleb rutuga uus hommik
mis endaga rõõmu teeb hopsti.
Tõused nagu hommikumaade päike
ja see päike annab sulle ilusa kuldpruuni läike.
Õhtul koos oleme rannas
päikeseloojangut jälgimas
sa oled ilus
nagu on ka sinu naeratus.
Nagu näha sinust mõtted ilusad,
kuid hetkel poolel teel
on mu kiri sinule.
See on luuletus,
see on nagu küünlaleek,
see on ilus,
sel nagu polekski lõppu.
2006 a