Elu luuletused
Kokku 2220 luuletust elust enesest
Haapsalu linna
Ükskord proovi sattusin ma
Haapsalu linna,
ikka varsti tahaksin taas
jälle sinna minna,
promenaadil jalutada
öises ehapunas,
end meretuulel jahutada
lasta koidukumas,
mille tuuled veidi kargelt
paitasid me põske,
päiksekiiri ikka lastes
oma südameisse.☀️☀️☀️
- Tarmo Selter -
2022
Kallis õpetaja Kallis lõpetaja
Oled mulle õpetajaks olnud kogu aja
nii kodus, kui ka kooliteel.
Sinu õpetused ei ole olnud mulle kama,
ega mööda selga jooksnud need.
Jändamist ja muret olnud palju,
et püsida kindlalt eluteel.
Nuttu, naeratusi, noomitusi kodus, koolis ette tuli,
kuid kindlalt püsima jäi meel.
Kallis ema-, minu õpetaja,
koolipingis olime me võrdsed kõik,
aga kodus olin ikka Sinu poja-
minu kallis sooja südamega õpetaja.
Nüüd olen kooli lõpetaja,
vahest saab minustki õpetaja,
õpetaja, nagu mu kullakallis emagi,
ta eeskujuks olnud alati.
Nii palju lilli on täna ja sil .....
Tulen Sinu poole
Ma tulen läbi valgusvihu Sinu poole
ja võtan kõik Su mered enda hoolde,
kui kõiki ei saa, siis poole sellest.
Sul pole enam pisaraidki,
mida kuivatada
ja südames on kõle, ammu jahtunud juba.
Kuulda on Su hinge nuttu tasast,
tean küll, kelle-, või mille pärast,
aga siiski edasi Sa püüad liikuda,oma eluga.
Sa tea, et olen Sinu ingel,
kes tunneb kõiki valusid,
kuigi elan, olen taevas-kõik valud jõuavad minuni.
Minagi kord liha ja veri olin...
Nüüd elab hing, mis elada tohib.
Lõpetajale
Ole uhke enda üle,
aeg on minna edasi,
uued takistused tuleb
ületada sedasi,
et ei oleks kahetsust,
vaid naeru, elurõõmu,
siirust, headust, armastust
nii Sinu ellu saabub,
saatjaks lasteaiast, koolist
sõbrad, õpetajad head,
lähedastelt õnnesoovid
ellu minnes kaasa saad.
- Tarmo Selter -
2022
Lõpetajale
Koolitee on läbi saanud,
uued sihid ette sea,
kasuta, mis elu loonud
Sulle läbi kooliea.
Võimalusi tekib mitmeid,
vali esialgu üks,
kuid Sa selles ole kindel,
lahti jääma peab Sul uks
proovida ja katsetada,
luua, elult õppida,
tülitseda, andestada,
endal luba eksida.
Kool vaid tarkust õpetab,
elama pead ise,
leidma endas peaksid Sa
oma inimese,
sisetunde kandlekeele,
hingepeegli enda seest,
elus kindla mõttemeele,
Teil õnne soovin südamest!!
- Tarmo Selter -
2022
Vihma kord on täna tulla
Vihma kord on täna tulla,
päike puhkab pilvedes,
võtan endalegi aega,
ei ma täna rabele.
Vihmast rõõmu saavad metsad,
jõe-ja järvesuu,
iga puulehekene oksal,
iga siutsuv linnusuu.
Põllultki saab puhast kulda,
kui sealt vihm läbi käib,
iga seeme, mis pandud mulda,
kasvujõudu saab sedamaid.
Kui siis päike tuleb välja,
silitab kuldseid viljapäid,
siis taas rõõmu kõigil olla...
Vihmakene, kalla, kalla!
Sinu aeg
Sa saad olla päikeseks
neile, kes pole varjutamas
pilvena Su teed.
Sa saad olla hääleks
neile, kes pole vaigistamas
hingede keelt.
Sa saad olla sõbraks
neile, kes on siiramad
kui allikate vesi.
Sa elades saad vanaks,
jäävad Sinuga vaid parimad
ajast, mis Sul oli.
- Tarmo Selter -
2022
Loodus
Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.
Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.
Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.
Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.
Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.
Luule
Vahel ridu lugedes
Sa mõtled veidi ette,
mis võib ajas tulla veel
mu luuleridadesse,
on seal hetki eludest
või loodust veidi peidus,
ajahetkes valudest
või isiklikust võidust.
Siiski ei tea isegi,
mis elu mulle toob,
ei ette mõtle ridagi,
vaid uusi ridu loon.
- Tarmo Selter -
2022
Tundmuste keel
See hääleke vahel minu peas
on juhtimas mind minu teel,
ta kõike nagu eksimatult teaks,
luues tunde, et midagi veel
saab luua ning teha vaistu ajel,
samas kaitstes mind kurjuse eest,
nii juhtimas mind minu tahe
ja kõnetamas tundmuste keel...
- Tarmo Selter -
2022
Igas hetkes on peidus päikest
Igas hetkes on peidus päikest -
kullakarva, suurt ja väikest,
luues naeru, luues rõõmu,
päiksekiirtest õnnesõõmu.
Igas hetkes on peidus päikest -
öises naerus, õhtus vaikses,
tundes, mis nii hea ja mõnus,
tukses, milles kirge, võlu.
Igas hetkes on peidus päikest,
tulgu taevast kas või äikest,
vihm see taimed äratab,
et päikesele särada.
- Tarmo Selter -
2022
Soovunelmad
Ma tahan nii väga
päikesel paitada pead
Ma tahan nii väga
pilvilt pühkida pisaraid
Ma tahan nii väga
anda sul suudlusi õrnemaid
Ma tahan nii väga
istuda kuu varju peal
ja lugeda taevatähti
suveööl sumedal
Ma tahan nii väga
kuulda öökulli huiku
ja näha pimeda öö tasast suikku
Ma tahan nii väga
näha uue päeva tõusu
ja tunda ninasõõrmetes uue elu hõngu
Lilled õpetajale
Sa tulid lasteaeda,
silmis pisaraläik,
nägid palju vaeva,
kuid see polnud veel kõik.
Sa tulid lasteaeda,
oli teisi veel seal,
ikka Sinu jaoks aega
leidis õpetaja hea.
Sa tulid lasteaeda,
kui olid alles väike,
täna uksel seisad Sa,
silmis pisaraläige.
Jäävad Sinust lasteaeda
õpetajad armsad ja head,
neile kaunid õied tood Sa,
kuid ise lahkuma pead.
- Tarmo Selter -
2022