Elu luuletused
Kokku 2215 luuletust elust enesest
Teel
Sündides astud nulliringi,
mõtled korra, miks on nii,
teadmata, et eluringi
minnes on seal kurbustki,
mis vaid läbi elu kestes,
saatmas Sind koos rõõmuga,
vahel kõigel minna lastes
alustad Sa sõõmuga
kõigest, mida homne toob,
ehk siiski veidi eilset veel
seal sellest mida elu loob,
olles sünnist surma teel...
- Tarmo Selter -
Igasugu tundeid keerleb
Igasugu tundeid keerleb
keerleb siin ja keerleb seal
Lumehelbeid aina langeb
tasa puudutavad maad
Täna aina mõtlen,mõtlen
mis sest ilmaelust saab
Mõte aina keerleb, keerleb
õnnelik ja õnnetu korraga
Lumehelbed tasased ja valged
meeli minul köidavad
Taeva poole tõstan palge
Süda rinnus kipitab
Uus on kõik
Uuel aastal uued hetked,
mõttelennul uued retked,
hingekeeltel uued helid,
mõned vaiksed, mõned valid,
kirjutades ajas ridu,
uusi hetki, elu ilu,
veidi kurbust, pisaraid,
kogemusi valusaid,
millest saab vaid õppida
uues aastas astuma,
luues nõnda oma lugu,
oma hetki, oma elu...
- Tarmo Selter -
Saabki aasta läbi
On mõni päev veel minna,
aeg salamahti kaob,
jättes jäljed sinna,
kus aetud ajavaod
täis tundeid, lubadusi,
armastust ja hetki,
kurbust, pettumusi,
pisarate helki,
kuid ei ole miskit teha,
kõik see alles jääb,
päevades neid selja taga
mälestustes näeb.
Õpi neist ja uuel aastal
oled targem veidi,
teise pilguga nüüd vaata,
mis kõik tehtud saigi..
- Tarmo Selter -
Sümfoonia
Ajas kostumas tunnete kõla,
üks heli me südame sees,
mida hetkes ei kustuta ära,
see õnnelikuks meid teeb.
Kui on algamas elu sümfoonia
meie sees, ei seda juhtida saa,
ainult uusi helisid luua
oma hetkedes südamega.
Ei vaiki need helid ka siis,
kui on laiali läinud me tee,
ajas kordumas ikka see viis,
mis on loodud me tunnetele.
- Tarmo Selter -
Sina
Tuul kuivatab selle,
mis Sinust jääb
põsele, kui oled läinud.
Pilvena varjab päikese
see tunne, mis saab
hoogu, kui lahkud.
Vihm eales ei suuda
ellu äratada seda,
mis Sul minu vastu oli.
Aeg leevendab, ei muuda,
kes olen täna,
aitäh, et korra mu ellu tulid.
- Tarmo Selter -
Ajal alati on aega
Ajal alati on aega
olla hetkes Sinuga,
näha rõõmu, näha vaeva,
nii saadki üheks temaga.
Ajal ajatu on tempel,
kõik, mis teed, ta mäletab,
elu ajas ikka lendleb
ühes teise eluga,
kellega ta kuulub kokku,
hoiab oma südames,
saatus paneb aja lukku
kõigis meie hetkedes...
- Tarmo Selter -
Hing
Iga hing on imeline,
olgu vana või siis noor.
Iga sünd on tulemine,
uusi kogemusi toob.
Kui Sa kuulad hinge kõla,
hingekeelte muusikat,
tuleb osata vaid seda
endalegi tõlkida.
Hing see juhib sisetunnet
läbi Sinu südame,
olgu täna või siis homme,
oma hinge hoia veel...
- Tarmo Selter -
Iseendana
Sa ei tea kunagi,
miks ta naeratab,
võib välja nähagi
täitsa viisakas,
kuid võib olla katki
seesmine Sina ise,
keda järgi matkid,
leides tunnetuse
tulla endast välja
vaikselt, tasa - tasa,
ennast iseendana
varsti tunnetada,
tehes taas kord lahti
end maailmale,
rebimata lõhki
iseennast veel...
- Tarmo Selter -
Sina
Oled kurb, siis veidi nuta
endasse Sa ära jäta
hetki, mis on kurbuses,
sõnu, mis on ridades,
valu, mis on varjudes,
tundeid Sinu südames,
tehes ruumi uutele
hetkedele suurtele,
sest ei tasu elada
oma eluvaluga,
ole tugev, naerata,
ela sirge seljaga!
- Tarmo Selter -
Sõna
Kui viskad sõna õhku,
ei tea Sa kunagi,
kas see tuules lahtub
või tuleb tagasi.
Kui sõnadest on lause
saanud vaikimisi,
ei mõte eales rauge,
see levib salamisi.
Kui lausest saanud lugu,
ridadest saab jõud,
millest inimsugu
ajas saanud nõu.
Kui igal lool on sõna,
lause ja ka tekst,
nii iga hetke kõla
kajab meie seest.
- Tarmo Selter -
Mis saatus siis täna arvab,
kas on peksta või paitust vaja?
Inimene kui ettur sel laual,
kas leiab ta selle raja,
mis välja viiks südamevalust,
päästaks elust, kus värvid kõik hallid.
Kes koristaks nõrgad jalust,
puhuks puhtaks me hingele kallid?
Saatus käib ja painab ja painab
katki kraabitud minu peod,
pole jaksu, võid peksta sa aina,
annan alla, sa silmus vaid seo!