Kategooriata luuletused
Kokku 2223 kategooriata luuletust
Karge talv
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud .
Mõni päev on talvest helgem,
siis taevaski on pisut selgem.
Karge talv, kui ta tuleb,
siis külma võetud saab see maa
ja linnud loomad-kõik on mures,
kust siis söögipoolist saab?
Siis on metsarajad umbes
paksu lumekoore all-.
Metsaelanikel on nii raske,
kätte saada söögigramm.
Karge talv ei anna armu,
vaikib linnukeste suu.
Putukad, kõik sügavale puukoore varju,
peitu pugenud on ju.
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud.
Kuuled kuidas pakane paugub,
aina paugub ja paugub... .....
Pulbitsev kevad
Mets on siginat, saginat täis,
metsas kevad külas käis.
Oma võlukepiga,
puudutas pungad puhkema.
Puges samblasülesse,
upitas lilled õitsele.
Silus haavapuude päid,
kuid haavad ikka värisema jäid.
Kevad kaseokstel kiikus veidi,
siis puutüvel veitsa askeldas
ja mahlakannid tüvekoorde
paigutas
Kevad üle metsa lendas tuhinaga,
leebe tuul teda tõukas tagant.
Linnud olid juba kohal,
kaunis viis neil noka vahel vohas.
Päike piilus pilve vahelt
ja siis tõusis kõrgele,
et saaks näidata kuldset kera,
kevadele endale.
Pilvgi mõne piisa poetas,
otse keva .....
Kevadine külm
Veidi punane küll nina,
kõrvad tulitavad veel,
täna käisin väljas mina,
lumi oli tennistes.
Keeldusin ma tunnistamast
talve viimast pingutust,
nõnda olin kannatamas,
külm käis läbi lihast, luust.
Ootan plusse päikesega,
haljendavat rohelust,
linnulaulu väikesega
kevade uut tulekut.
- Tarmo Selter -
2024
Taas sügisesse astun
Hommikul, kui ärkan taas,
end ajan vaikselt püsti,
voodi servalt tekk on maas,
küll üles tõstan varsti.
Vannituppa ennast vean,
saab pestud kõik, mis vaja,
unisena seekord tean,
et õhtul uinun vara.
Vaatan korra termomeetrit,
kargus vaatab vastu,
riietun ja kiirelt taas siis
ma sügisesse astun.,
- Tarmo Selter -
2023
Loodus kannatas, nüüd on meie kord
Jõgi annab oma väge,
iga sõõmu veega.
Mets pakub oma kaitse,
iga elava puuga.
Veesulin kastab kõrvu,
nii ühtlaselt ja kuivalt,
ma ei tea miks, aga kurvalt
paneb see mind tundma.
Kuidagi kiiremini on hakanud jooksma
ja haarab kätte kõik kalad ja urvad.
Ta on tõsiselt jäine ja turvav,
mineviku valu mäletab kanda.
Mets vaikib nagu alati,
aga vaikuse heli on uus.
Nüüd vaikusesse ka teised valati,
lootes kaitsta elu puidurüüs.
Juured sügavalt paiskab välja,
läbi mulla, surnud puidu, inimluu.
Inimese kulla, investeeritud aja
katab lehtede varjuga, k .....
Kahetsus
Mu süda on kildudeks rebitud
ja usk Sinusse on vajunud põrmu,
sest uskusin Su hingeilusse
ja Su kaunitesse sõnadesse,
mis kord siidina paitasid kõrvu.
Jaa, mu kallike, tõsi see kõik,
et Su hingele haiget ma tegin
ja olin kui marukoer armukeerises,
end nõrkusel kanda ma lasin.
Kui saaksin taevast alla tuua kuu ja tähed korraga,
siis kõik nad Sinu südamesse,
paneks kaunilt helkima.
Ei ajaks Sulle kärbseid kõrva
ei puhuks mullikesi suu.
Ei üksi jätaks Sind ma iial,
oleksin Sul ikka truu.
Loodan, et andestust toob homne,
homne õhtust targem ju.
Ei taha ma sü .....
Minu mees
Minu mees
Sa oled naeratuses
Kui nägin su suudlevat suud
Ja käsi, mis puutusid
Hääletult mu keha keeli
Ja sinu keelt
Mis hingesügavusest
Puudutas meeli...
Sa laulsid naeratades
Läbi südame mulle
Sõnades, mida kuuldes
Armusin tuhandetamat korda
Sinu olemuse sisse end
Sallina põimiks su soojuse osaks.
Liidaks oma südame tuksed
Sinu omadeks, sosistades
Salasõnu paitusena huulilt
Ma armastan sind, minu mees!
Eelmiste elude mälestus tõlkes
Sa tuled vaikselt öös
Mu juurde kui teadvuse tuul
Keerutades mälestuste tolmu
Hinge teadvuses ammu unustatud käikudes
Kus ekslen üksinda oma mälestuste rajal
Sinu nähtamatud käed
Seovad sallina mälestuste niite
Põimivad puulehtedest pärgasid…
Nüüd oled sa tuul
Mis libiseb üle mu näo
Mida tunnen suudlusena oma suul…
Aastaajad
On loodus parim kunstnik
tal alati head ideed
igapäev uued pildid
ta kõikjale teeb
on loodusel maitset, jõudu ja tahet
luua kauneid pilte
pidamata vahet
ta käes on parim materjal
ja kaunim kunstimeel
suvel põllud ja aasad
talvel lumi ja mäed
sügisel lehed nii kirkad
kevadel sulanud jää
Sa oled mu kõik
Milleks öelda „mu kuu, päike ja tähed“
Kui sa ainult tuled ning siis taas lähed
Valu sa jätad mulle minnes
Paraneb see ainult tagasi tulles
Nii pikad tunduvad need päevad,
Mil taaskord sind näen ma.
Ilma sinuta ei ole mul rahu,
Peale sinu miski pähe mahu.
Kui su käte vahel lõpuks olen,
Ei tundu ükski ilm liialt kole.
Ma vajan sind, ei kedagi muud
Pole vaja taevast tähti ega kuud.
Kõik head sõnad on justkui loodud sulle,
Kui sa vaid igavesti kuuluks mulle.
Ükski vahend pole liiga palju,
Et hoida sind mu kõrval kui kalju.
Sa oled mu kõik ja rohkemgi .....
Otse südamest
Sa oled mu unelm,
mu fantaasia,
oled mu arm,
mu kallis kaasa.
Sa oled mu soovid,
mu unenägu,
oled mu lootus,
mu ilus kaisukaru.
Ma Armastan sind
ja olen sulle truu.
Ma olen kõik, mida vajad,
sinu jaoks toon taevast alla
selle ilusa Kuu.
Tahan olla sinuga,
Armastada sind.
Tahan olla koos sinuga
vaba, kui lind.
Sinust on saanud põhjus,
mille nimel elada.
Uue elu ilus algus
Jah-see oled Sina!
11.12.2007