Pikad Kategooriata luuletused
Kokku 1828 kategooriata luuletust
Haavatavus
kõige rohkem õpetavad need
kes on sinu vastu
kes ei salli sind silmaotsaski
et õppida nende taktikat
nende tundeid
astuda nende sisse
ja näha nende silmadega
see õpetab
ja õpetab väga palju
nad on ikkagi ju inimesed
ja igal inimesel on enda
salanipid
ja turvaaugud
ja nad murduvad
samamoodi
nagu minagi
suure jõu taga
ei ole teatud tingimustel
mingit jõudu järel
ning kõik on haavatavad
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
ema jälle on õhtu
ema jälle on selline õhtu
kus tahan et teeksid
mulle pai nukrus muudkui
rõhub hing on katki
valu mu jälle kätte sai
mis siis nüüd valgus
äratab hommikul üles
silitab põski ja varbaid
nii palju on tagasi ilmas
seda mida kardan
mu juustele pane
oma käsi armas
nii puhas nii harras
ma elada ei kardaks
Väsinud
enam ei taha nagu uskuda
enam ei taha nagu loota
ma olen harjunud selja näitamisega
"head aega" ütlemisega
soovide kustumisega
heade aegade kadumisega
üksildusega
(mida ma tegelikult ei talu
aga aega sellele olen ikka varun'd)
nende nelja seinaga
külma ja rõskega
ma tahan näha tõelist päikest
mitte seda Eestimaa lühikest suve
ma tahan lennata kaugele
ja puhata
higistada endast välja
mineviku ja õudused
ja pesta ennast läbipaistvas helesinises vees
et sündida uuesti
Mida ka veel täna ei juhtuks
Püherdasin mõnuga lumes
ühe tehase juures on the best
ent maitse järgi see erines
mis tegelikult oli asbest;
kiiruskaamerad tegid pilti
mida väga vihkasin
sest keeldun saamaks trahvisildi
seega selle kättemaksuks õhkasin;
sest ei salli isegi blondi kaunitarina
et minu nägu, noh, SEAL üleval
pidanud maha nurina
see masin paras pind tagumikus rahval;
demonstreerin, kuidas siga lendab
panen anektoodile punkti
kui näen, et ment ees kondab
siis saab ta mu autoga kontakti;
viisin oma kurja äia Narva
siis ta oma autoga veehoidlasse uputasin
sa lugeja ära pikalt .....
midagi segast
ma ei tea millised on
järgmised read
millegi selitamiseks
ja kinnitamiseks mis
paberile kirjutame
aja möödudes
mis ära ehk tuleks
põletada
taastada algtühjus
loomise vaimu jaoks
kust võtta need õlad ning meel
mis ära suudaksid taluda
selle ootuse ja pimeduse
pillikeelena katkemise
vere valgusesse viskumise
vastu hetke hõõguvaid servi
*
kas tõesti ajast
muud järgi ei jää
kui Su olnud arm
valu täis silmavaade
mu öödes unetutes
see aastate pärast
eha tähena särab
hommikuks kaob
taeva sinasse ära
The Verve - On Your Own
Ütle mulle, mida sa oled näinud
Või oli see unenägu?
Kas ma olin selles?
Elu tundub nii inetu
Kuni see on läbi
Kes teab?
Kõik, mida ma tahan, on keegi
Kes suudab täita augu
Elus, mida ma tean
Elu ja surma vahel
Kui pole midagi jäänud
Kas sa tahad teada?
Sa tuled üksinda
Ja lahkud üksinda
Unusta armastajad, keda oled tundnud
Ja oma sõbrad teel
Ütle mulle, kas see on tõsi
Et ma vajan sind
Sa muutud
Olen seda teed varem näinud
Maas, sellel põrandal
See valutab mind
Kõik, mida ma tahan, on keegi
Kes suudab täita augu
Elus, mida ma tean
Elu ja sur .....
Vaata,eemal pilvepiirilpaistab juba valgus.
Kas ei kohuta sind selle
silmapiiri kaugus.
Kõnnin sinu kõrval vaikselt,
hingata ei julge.
Teed selle hetke kordumatuks,
surud suu mu suule.
Käsi libiseb mu ümber,
Puusa vastu nihkub puus,
selle kire kuumas lõõsas
leemendab mu siidist pluus.
Kui ei tohi aga tahad,
lubatud on siiski.
Ja sa sulgud omaenda välja mõeldud kuningriiki.
Kas sa mu armastus,õnn,kõnnid üksinda öös ja nutad mind taga?
Kas üksindus närib su rinda ja sa ei saa und?
Tea siis sa mu kallis,et mina ju ka veel ei maga.
Seisan akna all nukralt,jälgin esimest saabuvat lund.
Kas sa mu armastus,õnn,leinad taga mu õrnpehmet suudlust
Neid lohkusid põsel,mis tekivad siis kui ma naeran.
Tea kallis,et iial ei tahtnud ma murda sul truudust
ja mu süda nüüd valutab meeletus vaevas.
Mere
äärsete kõrkjate sahin
Mööda rohtu mu kleidi kahin.
Sinu pilk minu pilguga kohtub
Kas märkad mu silmades ohtu.
Sinu silmade taevasinast,vastu vaatan kui peeglist mina.
Siis kui kokku saab taevas ja meri,
Kas tunned kuis tarretub veri.
Sinu keha mu keha vastas.
Rebid riided,mis ihu mul katmas.Siis kui merest ja taevast saab paar
Just siis sinu omaks ma saan...
TÜ raamatukogust möödudes
päev ka ei oleks
ükskõik kui külm
või hall
sõnade soojusest
mis raamatuis varjul
käed tõstad mõttes
leegi kohale üles
meel aastate jooksul
nõnda ilma eest otsides
varju
hing kui valust karjub
seda tegema on harjund
minu tänu sügav kummardus
kõigile teile kes te riiulis
üksteise kõrval nüüd
lugemist oodates seisate
alles hoiate mu emakeelt
eesti keelt
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
Plikana
Sa puhtevalgusena
mu päeva tulid
kui juuni valge
õites palav juuli
pilk kaua otsis
poiste seast
Su silmi huuli
neid hetki palju oli kuumi
kus patja nutsin
et suu Sind suudlemata
jätta suutis
öö piinaks muutis
Sa vahel nüüdki
päeva valgusena tuled
kus kestab edasi
me igavene suvi
haiget tegev juuni
Eile Toomel
tere Jaak oled tagasi
ülikoolis otsimas
vabadust ja tõde
oma poisiea meelele
eesti keelele
kohta taeva all
Riiast tulnuna kepp
tükk maad otsast
lühemaks kulunud
astumast Alma Materi poole
end usaldamas tema hoolde
ole tänatud tolles hämaras ajas
tee näitamise eest
pronksi valatuna tokk peos
nii seismas
praegugi meil silme ees
Tartusse teel
näha tahan
aias õitsevad nüüd
lumikellukesed
Emajõgi täitub tulvaveest
vihm aknaid tihti peseb
ja kevad räägib minuga
lehtimise salakeelt
nirele mäest järve
mis voolab suu lausub
küll ma järele tulen
mine sina ees
näha tahan kuidas
kokku saavad pilved
oja järve vees