Hinnatumad Elu luuletused
Kokku 2216 luuletust elust enesest
Milleks minna
See on see
kuidas see tundub siit ....
kauge ja võõras on see kõik
mis pole siin
siiski vahest
hing igatseb eemale siit
Ilm on heitlik
talv on pime
või pole midagi uut enam siin
Samas see kõik võlub
nagu kergem suvi
päike
meri
lumine talv ja
vananaiste suvi
Või hoopis meeles vaid vilu tuul
lörts
vihm
või rikkis lift
.... küll kevad kõik tasa teeb
mis vastu veel.
palee
pudeli põhjast
peegeldub lootust
et ehk liivakell saab tühjaks
ja lõppeb see ootus
lõpuks elu muudab kurssi
ja võtab suuna parema
või läheb kõik jälle vussi
ja õiget näen taas valena
ei leia enam oma teed
eksin ära iseendas
seda segast paleed
silmitsen kui lõpuks taevasse lendan
Jana
Kaunis kleit…vast värv bordoo….
Pisut allapoole põlve….
Rinnal pärlid teemandid….
kaelas rätik seotud sõlme…..
Kingad puhas on kristall…..
Sukad ehtne siid…….
Limusiin on akna all
Mis ballile sind viib…..
Mehed pilke sult ei saa….
Mõnel kael on kange…
Oma väärtust hästi tead…
Ja valik on sul range…
Kõigile meeldib see neid…
Kel kelmikas sädelus silmis
Kelle elu ei kulgegi nii…
Nagu viiekümne varjundi filmis…
Kurb koolimaja
Taas koolimajad sulguvad
Jääb maha õpetaja
Mitu korda aastas peab,
teretama koolimaja?
Kas sügisel saab lilli tuua,
oma armsal' õpetajal!
Täna jälle hirm on põues
Hirm mind ahistab
Pole see ju õige tunne,
see tunne pole hea...
Kahjuks ongi kõik reaalsus,
ehk tänamagi peab...
Küll elu ise õpetab
Käidud teid ja radu kinni kasvatab.
Tammed
Kaks tamme kasvavad keset põldu kokku kui väädid,
kümnendi, veerand sajandist ja lõpuks sajandi,
kuniks tuleb tuul, rebides nad lahku ja langeb üks,
kui lõpuks mädaneb esimene mullaks, teine tamm jääb üksipäini seisma,
kas näed sa seda tamme keset põldu?
kuuled sa kuidas tuuled teda tirivad?
kes ometigi püsima on jäänud aastakümneid, veerandeid ja sadu,
kuidas tal ka läheb?
kas ka tema on kõrges eas näeb kasvamas noort tamme tema kõrvale?
On olemas üks õnn,
õnn mis on neiu südames,
süda temal räigelt haige,
haigustest tema vapsee ei hooli.
Armastab ennast, jagab armastust teistega,
teised aga nutavad ja karjuvad appi,
appi, kappi, sappi lendab,
lendab palju pappi.
vot nii on lood,
raha pole õnn,
sinu süda on õnn,
kui su süda hea ja soe.
õnn on see mis sind jalust rabab,
õnn on see mis sind naerma paneb,
õnn on see mis sind tegutsema ajab,
õnn on loodus mis sind õnnest jooksma paneb.
Vesi on see mis sind elus hoiab,
30 päeva paastu ja sa oled nagu kepp,
vot see on õnn, vesi on elu,
elu .....
Eksimus
Ma olen mees
Jumal lõi mu omaenese näo järele
lõi oma tegude tarbeks
tahtis et ma oleks ta taieste tipp
tahtis et elaks ta sõnade järgi
oleks ta südame tunnistus
võiksin
aga eelistan teda imiteerida
käia ta tegude kannul
juhtida valitseda omada
luua ja hävitada
Jumal oskab vaid sigitada
häid inimesi kasvatada
ei mõista
nõnda kui läksid hukka Aadam ja Eeva
lähevad kõik
minagi teiste hulgas
Jumala poolt minule loodu
mul määratu
ütles hiljuti
et oleme lahku kasvanud
kadus ära
No ma siis võtan ka
ühe oma ribikontidest
ja teen sellest uue sinu
uue .....
Koju tagasi
Me kunagi kokku ju saime.
Seal paigas, kus rohtune aas.
Kohas, kus metsad täis vaime.
Ning talvel on lumigi maas.
Kas kohtuda võiksime jälle?
Et näha, mis saanud on meist.
Võtta veel üles need jäljed
ja emmata teinegi teist.
Elu on viinud meid ära
ja rajad on rohtunud teel.
Ei silmades pole meil sära.
Ega ergas ei ole me meel.
Koju tagasi tulla ma tahan.
See on ka ju minugi maa.
Kuid ei aita ei valu, ei hala.
Sind iial ei tagasi saa.
Meie ise
Vaikuses sõnu ei ole,
udus Sa miskit ei näe,
tormil on tormine pale,
on merel vaid külmunud jää.
Kui elus vaid oleks nii lihtne
seletus kõigil, mis meis
olemas on ju nii ehtne,
et lugeda neid lihtsalt võib.
On tunded ja hetked, mis meist
teevad need, kes oleme hetkel,
mil toimumas ühte ja teist
head meie ühisel retkel.
- Tarmo Selter -