Emadepäeva luuletused
Kokku 135 emadepäeva luuletust
Emasid on mitut sorti
Emasid on mitut sorti,
halbu, hoolivaid ja häid,
mõni tegemas on sporti,
mõni lihtsalt ringi käib,
siiski hooli, ole ise
lapse hetkes, südames,
olles EMA nimeline
lapse elus, tunnetes,
armastades väikest hinge,
kellega siin maaiilmas
läbid mitmeid aastaringe,
nähes teda kasvamas,
õpetades teda elus
tulevikku astuma,
luues hetki, luues melu
mälestusi maailmas..
T. S.
Ema
Sa soojalt kallistad ja kunagi ei küsi
Mu tegudele mingeid seletusi.
Su helge pilk ja naeratus nii siiras
Sa lahkeid sõnu ütlemast ei piira.
Kuis suudad olla sa nii õigel ajal?
Mul toeks, kui ma seisan raskel rajal...
Ei soovitusi jaga... kurje sõnu kõla
Vaid tugev toetus, mis kannad enda õlal!
Kas suudan olla tänulik ma Sulle?
Su hoole, siiruse ja hingetoe eest...
Mu kallis, Ema! Hüppan sinu järgi tulle!
Ja toon su süles välja külmast veest!
Ema
Ema, hoia mind,
kui tunnen end üksi,
ema, aita mind,
kui kukkusin nüüdki,
ema, ära mine,
kui nutma ma jään,
ema, ole ise
minu juures nüüd sa...
Ema, miks läksid,
kui vajasin sind,
ema, miks jõid,
endal uhkust täis rind,
ema, miks võtsid
valguse elust,
ema, kas tundsid
rõõmu laste valust...
Ema, ära tule,
kui vanaks sa jääd,
ema, ole ise
oma mõtete mäel,
ema, ära tunne,
et vajad nüüd mind,
ema, lihtsalt mine,
olgu uhke su rind...
- Tarmo Selter -
Kullake
Ema silmadesse täna
puistan kaunist päiksesära
taevatähti veidikene
kuukilde tükikese
kleidi peale kaunistuse
saaks sest ilusa
Nüüd on aasal ilus olla
lilli noppida
hea koos olla
Lepadriinul kolm on täppi
mett korjab mesilind
lendu tõusvad liblikadki
kauaks meelde jääb see lend
Emake,kas hästi tunned end?
Meie ema
Meil kõigil on olemas ema,
rasket tööd teeb ju tema.
Kui on talunik,
siis söödab lambit.
Mõni kord peab puhkama ta,
vaikselt olema pead siis sa.
Kord ema rääkis mulle loo,
et mutti kartis ning muud.
Sina pead armastama oma ema,
sest teen seda juba mina.
Emake
Emake,emake
täna,
sa vara tõusma ei pea,
kuulan su muresid mina,
toetan su õlale pea,
õrnalt su peakest nüüd paitab,
halliks läinud su juus.
Nutta võid pisaraid,
hoian sind hellalt vaid,
pühin su pisarad need.
Emake,tahan sind kanda,
kätepeal kiigutaks sind,
unelaulu sul laulda,
kuis laulis kord lepikus lind.
Aasalt kõik lilled ma kokku,
nopiksin sinule,
Mahedalt paitavat tuulekätt
tunda saad,
muredest vabaneb meel.
Emake,kullake..
,
Timukas
"Ja nii nagu mesilastega, nii oli ju ka lastega. Kui emaarmastuse päike kas või kordki päevas paistis ühele säärasele väikesele olendile, kelle eest ema ülejäänud ajal sai hirmvähe hoolt kanda, oli see tuhat korda parem, kui et talle terve pika päeva sai osaks võõraste poolmuidu sõbralikkus, mitte päike ja varjud, vaid hall kinnimakstud üksluisus."
— M K